KOLLILUGU

I VAATUS

Kunstnik:…………No nii! Tänaseks aitab! Oki – toki! Tuduaeg on käes.( ümiseb unelaulu…Vaatab küünlaleeki……..) Elus tuli on ikka ilus asi ja sobib siia …………… (oma koduküla nimi) küla metsaveere majja. Aga jah, tänaseks aitab! ( tõmbab kopsud õhku täis ja ……. Enne kui puhuda jõuab kustub tuli ise ja hakkab helendama kunstniku kõhul särgi all (taskulamp)). Küll on lugu! – Söök läheb kõigepealt makku ja sealt pikapeale kõhtu, aga tuli on kohe, lupsti, kõhus.

Kummi:…………………Puhu ta küünla peale tagasi!

Kunstnik………(ehmatab) Kas siin rääkis keegi?

Kummi………………Mulle tundus ka nii.

Kunstnik……………Haa, siis ma ei eksinud. Midaaaaa? No kuule, sa oled ju päris kummituse moodi!

Kummi……………Mitte moodi – ma olengi kummitus.

Kunstnik………..Ah nii! Ja praegu sa kummitad?

Kummi………….Ei, mul on koolivaheaeg.

Kunstnik……Tore …Ja sa mõtled selle vaheaja veeta siin minu juures?

Kummi…………..Jah. Elan siin juba mitmendat päeva. Mulle sobib siin. Siin on igal pool midagi jalus, küll paberid ja pintslid ja veetopsikud ja näritud leivakontsikud ja üleüldse parim paik puhkuseks.

Kunstnik……………Jah, aga see on minu elamine ja minu töö ja mitte lihtsalt paberid, vaid pildid.

Kummi……………Aga sul on täitsa kihvtid pildid. Oled vist suur kunstnik?

Kunstnik…………Mitte eriti………nii umbes 166 cm. Niisiis ……. (oma koduküla nimi) keskmine.

Kummitus…………….(itsitab) Tagasihoidlikkus kaunistab inimest õpetatakse inimeste koolis ja kui on , mida tagasi hoida.(itsitab)

Kunstnik………………Ja- jah. Mida tagasihoidlikum, seda kaunim! Ma oleks pidanud oma kadunud vanaema iludusvõistlustele viima……………………(vaikivad) Kuidas sul koolis muidu läheb ka. Oled palju oma tööasju selgeks saanud?

Kummi………………….Oooo-jaaaaaa! (ohkab) Küll läheb! Aga viimasel ajal……….Mõtlen viimasel sajal aastal pole ma eriti praktikat saanud teha. On olnud rohkem niisugune juhukummitamine.

Kunstnik……………Sajal aastal? Kaua teil see põhikool siis kestab?

Kummi………. 900 aastat. Siis tuleb veel kellele kutsekool, kellele gümnaasium ja mõnedele ka ülikool, aga mina sinna vist ei jõua, sest mul vist hakkavad närvid läbi kuluma.

Kunstnik……. Närvid? Sul on närvid ka sees või?

Kummi………………Muidugi on. Kas tead, kummituste ametiks on põhiliselt ehmatamine ja see temp tuleb mul päris hästi välja. Aga ma ei kannata enam kuigi hästi inimeste ehmatuskisa. Eriti vanemate daamide oma. See käib mul pealaest kuni särgisabani läbi.

Kunstnik……………..See võib olla jälk küll.

Kummi……………..Või veel! …………….(teadaoleva lähima kalmistu nimi) kalmistul varastas üks turueit haudadelt lilli ja hakkas just järjekordset vaasitäit kotti toppima, kui ma ta kukla taha hõljusin ja hambaid kiristasin. Sa – mu – meie! Ta äigas mulle vaasiga ja kiljus mu kõrvad täis säärast muusikat, et need ajasid teada, mis vett lausa üle ääre! Isegi haige lehm ei suudaks niisugust häält teha. ….. Tead….Isegi paar surnut ärkas selle peale üles. Nad ei öelnud küll midagi, aga olid äärmiselt ehmunud ja näost kaamed. Kui vanaeit surnuid nägi, jäi ta äkki vait, tõmbas kopsud õhku täis ja kukkus kopsti selili. Õnneasi, et minestas, olin peaaegu ise valmis seda tegema.

Kunstnik………………..Jube lugu!

Kummi: Jah, olen pikapeale hellaks läinud nagu koll Kalligi.

Kunstnik: Kes see Kalli veel on?

Kummi: Pinginaaber koolis. On teine selline õrnahingeline muusik. Tasapisi hakkab see asi külge.

Kunstnik…………….Aaaa!

Kummi:……………..Jaaa! Veel paarsada aastat tagasi, kui ma 4. klassis käisin , oli ehmatamine kui kaunis etendus: hõljud hämaras mõnele lossipreilile vastu, kaenlas punnsilmadega pealuu. Säärane, kes oskab üht silma kinni pigistada ja sealjuures peenelt irvitada. Näitad preilile pealuud natuke lähemalt ja sel hetkel, kui pealuu silma pilgutab, jõuab ka lossipreilist hääl välja. Ta teeb "iiiii – iiii – ihhhh", keerab silmad pahupidi ja minestab viisakalt. Härrad tavaliselt ei häälitse , aga jooksevad paganama hästi……. Saada või olümpiale………Vahel teeb mõni mees ka ehmunud soku häält…….

Kunstnik:………………….Või nii. Kus sa siis ka viimati oma koolitarkust praktiseerimas käisid?

Kummi:……………….Ah liikusin niisama ringi siin-seal. ………….(lähim linn, küla) ja …….…. Viimati olin paiksem ……………(lähima lossi nimi) lossis, aga seal läks remondiks lahti. Päevad läbi käis üks kopsimine ja trampimine………..Ja öösel tulid tavaliselt vargad, kes kõik päeval ehitatu jälle laiali tassisid. Neid sai siis vahetevahel möödaminnes ehmatatud, aga ülepea läks elamine rahutuks...........

Kunstnik:………………….Nojah! Eks neid sulle sobivaid kohti kipub ikka vähemaks jääma. Kliendid pole ka enam endisaegsed……… Kuule, kas sa mind ka ehmatad?

Kummi:………………..Kas sa tahaksid?

Kunstnik………………Võiks ju proovida. Karjuma ma vist ei hakka, aga kui väga jubedaks läheb, poen teki alla. Ma pole kuulnud, et ükski kummitus teki alla järele tuleb ja kui sa lõpetad ja mina ikka veel teki all olen, siis tule, palun, mõnel päeval ikka tagasi. Sa hakkasid mulle meeldima.

 

I I VAATUS

Kunstnik:…………….(maalib, Kummi vaatab igatpidi, kostab mingi hetkel noorte seas popp muusika , Kummi "ajab" kunstniku veetopsiku ära…)

Pane topsik tagasi!

Kummi:…………………..Missugune topsik?

Kunstnik:………………..Seesamune!…………Kummi!

Kummi:………………….Milline seesamune?

Kunstnik:…………………..Kummi! sa ristimata voodilina, sa kõlvatu tekstiil…. Ptüi….. paganas, sa sindrinahk! Sa ehmatis! Oled osav küll!

Kummi:……………….Olen lõpetanud kollikooli 5.klassi kiitusega.

Kunstnik:…………Võib arvata! Ja naljasoone eest anti aine kiituskiri või?

Kummi:..Ja eriefektide eest anti Oskar ja parima laulu eest teine Oskar ja..

Kunstnik: Oota, pea hoogu! Pastoi brat! Come down! Ega sa juhuslikult Titanicu filmist ei pajata? Ma rääkisin sinuga sinu koolist, kus sa juba kuue-

sajandat aastat käid see tähendab, et oled juba kuuendas klassis või?

Kummi:…………………..Oh sa püha müristus! Sa seebiooper! Sa hobuse unenägu ! Sa Tilsi tillerdus! ( asendada oma kodukoha nimega sobiv)

Kunstnik:…………Mis sul lahti läks? Emakeeletunni kiirkursust teed või?

Kummi:…………………Mis kursust! Sa veel ei tea, mis mind ees ootab! Ma ise ka ei tea. Uuuuuuuuuuuuuuuu

Kunstnik:……………. Mis sa ulud nagu kummitus! Räägi inimese moodi, mis viga? Äkki saab veel midagi parandada?

Kummi:……………… Mis sa siin ikka parandad? Ega see su püksitagumik ole, mille augule paiga peale võib õmmelda! Mul lõppes juba mitu ööd tagasi koolivaheaeg otsa ja praegu peaks seal juba vahetund olema ja minul polegi seda. Ma jäin vahetundi hiljaks. Mina ei julge üksi tagasi minna. Õpsi käest saab sugeda!

Kunstnik:……………….Vaheaeg sai otsa ja sina unustasid ära! No on alles koll lugu küll! (Kummi noogutab) Ja õpsi käest saab sugeda vahetundi hilinemise pärast? (kratsib kukalt) Meil oli ikka nii, et kes ei osanud lugeda, see sai tutist sugeda. Ja sina kardad tagasi minna vahetundi hilinemise pärast? (Kummi noogutab). No on alles koll lugu?

Kummi:………………..Sa siis tuled kaasa ja räägid õpsile, et ma hoolega sinu juures kummitamist harjutasin ja ma olen täitsa tasemel. Paluuuuuun!

Kunstnik:…………………Olgu peale, aga jäta see ulgumine juba kord! Sa muutud niimoodi tõesti üheks kummituseks. (hakkavad minema)

Kummi:…………………..Kuula, ja ongi vahetund! Juba müravad!

Kunstnik:…………….Ma kuulen küll, aga see nagu rohkem tantsu moodi müdin. Või mina ka ei tea, mis teil seal kollikoolis vahetunni ajal tehakse.

Kummi:…………………Pst! Ole vait! Lähme tasakesi, nii et keegi meid esialgu ei näe. Võib – olla polegi mul sind vaja näidata, ehmatad veel kollid ära ja võib – olla ei saagi ma õpsi käest tuustida. (kunstnik solvub) Ära nüüd kohe siis seda kõike nii südamesse võta, ma ju ajasin lihtsalt kolli lolli juttu. Tegelikult meeldid sa mulle kohe väga ja ma soovin ka edaspidi sind kummitada, see tähendab sinu sõber olla. Eks!

Kunstnik:……………..Olgu peale! Ma ainult korraks. Ma olen heameelega su sõber! ( hiilivad edasi…………….)

 

III VAATUS

Ullu: Küll see vahetund on igav. Venib nagu näts. Müraks veidi, teeks üks kõva lärm.

Tüdrukud : (läbisegi kisades) Jesss! Mürame ,kräunume, lärmameeee.

Ullu: Teeme , Kolentin! No teeme!

Kolentin:………………..Jäta järgi! Tõmba uttu! Müra Muhkliga!

Muhkel:…………….Ei mina vinni! Müra nendega seal. (näitab tüdrukutele)

Tüdrukud: Müra meiega, müra meiega. Jess! Või äkki sa kardad meid?

Ullu:…………………Mina ja kardan mingeid kräunakaid!

Ulliine:……………..No tule siis mürama, Ulluke!

Kolentiine:………..Tule, tule, Ulluke!

Ullu:………………..Te, sõgedad, muust ka ei mõtle kui müramisest. Mürage omavahel kui nii kange isu on!

Tüdrukud: Lollakas!

Ullu:…………….Mürame, Muhkel!

Muhkel:…………………Ütlesin ju, et ei vinni. Alles oli kaelakargamise tund. Mul kael veel praegugi kange.

Kolentin:………………….Mis nüüd tuleb?

Muhkel:………Kummitamine. Siis keka, siis laamendamine ja lõugamine.

Kolentin:……………….On jama………Vahel võiks ka midagi põnevamat olla. Näiteks kirjatehnikat.

Muhkliine:………………..Midaaa? Täitsa koll!

Ulliine:………Napakas! Kas sa kavatsed edaspidi kummitada ilukirjas või?

Kolentin:…………………Ise oled napakas! Ühe igatpidi haritud kolli juurde käib see oskus ka.

Muhkel: ……………Või arvutamist või ajalugu või ……. Midagi pulli, mis edaspidises elus kasuks tuleb.

Kolentiine :……………….Või tema mõtleb juba tuleviku peale! Sul tuleb veel 350 aastat põhikoolis käia enne, kui su tulevik tuleb.

Muhkel:………………….Ja mis sa siis edasi teed, kui sa juba praegu ei omanda võimalikult palju teadmisi. Hakkad prügikolliks või?

Kolentiine:……………….Ma sulle näitan prügikolli! (läheb rusikas püsti…)

Ullu:……………….Tasem! Vaat kui õpetaja kuuleb, vaat siis….

Muhkel:…………….Ei ta kuule, kui sina ei kaeba. Oled ikka üks kitupunn!

Ullu:………………Mina? Millal mina midagi kaevanud olen?

Kolentin:…………..Oled kohe küll! Rääkisid ära, et ma raamatut lugesin.

Muhkel:…Minu peale kitusid kah, kui ma üks õhtu käisin lilli nuusutamas.

Tüdrukud: Kitukas. Kaebupunn. Kitukas, kaebupunn.

Ullu:………….Aga mis sa siis vehkisid minu pealt vihkamist maha…….ja õelust piilusid ka.

Muhkel: Ei piilunud.

Ullu:…………….Piilusid jah, piilusid jah! Aga Kolentin ja Kolentiine lugesid jällegi taevatähti. Kui palju neid on ja kui ilusad …… Oo, taevas! Kõik räägin ära! Just räägin!

Kolentin: ……………..Tatt oled.

Ullu:…………. Mis sa ütlesid! Ütle veel!

Kolentiine:……………….Oled jah üks tatt.

Kolentin:………Oled jah! Kleebid külge nagu tatt ja vaadata on ka vastik.

Ullu:……………Läheb löömaks kas tead! Nüüd läheb löömaks!

Kolentin:………………Ei lähe!

Kolentiine:…………….Jobu oled või! Ma annan talle ise!

Kolentin:………………Ei anna sa midagi. See pole sinu asi.

Kolentiine:……………Kuidas ei ole. Sa ei kuulnud või, mis ta ütles.?

Kolentin:………………Kuulsin küll, ega ma kurt ole. Aga see on rohkem nagu meeste asi ja mina lihtsalt ei viitsi selle Ulluga vehkida.

Ullu:…………………Läheb ikka kismaks küll. Kohe hakkame kaklema. Tule välja, kui sa koll oled!

Kolentin:……………….Ütlesin ju selges emakeeles – ei viitsi.

Ullu:……………….Argpüks oled, argpüks! Räägin ära, et sa oled argpüks.

Muhkel:…………..Ära unda!

Muhkliine:………….Sa oled kohe nagu mingi unna masin. Uu uh uu uh….

Ullu:………………Ja teie ka veel! Te pole mingid kollid vaid keedukaalikad.

Muhkel:…………Mis me teeme?

Kolentin:…………..On tüütus.

Tüdrukud: Anname tappa.

Muhkel:……………..Peab vist ikka kesta peale andma jah.

Tüdrukud: Anname, anname, anname.

Ullu:……………Tulge jah, tulge jah! Ikka mitu ühe vastu ja üks peab olema kõigi eest. Teen teile kohe tuule alla!

Kolentin:………………….Ah, käi metsa!

Ullu:……………..Mina? Ja metsa? Säh sulle, säh sulle! (tüdrukud kiljuvad )

Kolentin:……………..Jäta juba! (katsub oma huult ja astub Ullu poole)

Ullu:……………Appi! Tapetakse! Appi, appi, õpetaja!

Õpetaja:……………..Küll-küll! Et te ka vahetunni ajal harjutate, on teist väga kena, ainult – Kolentin, miks sa Ullule päriselt peksa ei anna?

Kolentin:…………..Mis ta’st tühjast veel puutuda….

Õpetaja:……………Liiga hea oled. Korralikus kollis peab olema rohkem kurjust. Rusikad peab kohe püsti ajama, peab paugupealt põrutama, viivitamata virutama. Pea seda meeles ja paranda ennast. Selge?

Nüüd on mul teile uudis. Tänasest ööst alates hakkavad meie koolis käima uued õpilased. Võtke nad hästi vastu, andke neile kõvasti tappa, õpetage nad lõhkuma, lõugama, laamendama. Ja siit nad tulevad.

Kolentin:…………..Kolentin. (mats Kallile õlale ja Kalliinet sikutab patsist)

Kolentiine:………..Kolentiine.(Kalli näo ees keerutab rusikat ja Kalliinele teeb nägusid)

Muhkel:…………Muhkel (sama)

Muhkliine:………Muhkliine. (sama)

Ulliine:………..Ulliine.

Ullu:…………….Ullu (tervitab enne Kalliinet ja siis Kallit, mispeale Kalli maha kukub, kuid annab Ullule äkitselt hoobi vastu külge, mispeale kõik hunnikusse vajuvad)

Kalli…………..Kalli.

Kalliine:………..Kalliine.

Kolentin: …………..Kalli?

Muhkel:…………….Imelik nimi?

Ullu:………………..Kalli ja Kalliine.

Tüdrukud: Kalli – kalli- kalli – musi – kalli.

Õpetaja:……………Kussa! Ega nimi kolle riku. Kalli, hm, imelik nimi tõesti. Kalli on samasugune koolipoiss nagu teie kõik ja Kalliine samasugune koolitüdruk. Ja kui nemad hoolsasti harjutavad, kasvavad nendest hinnatud ja hirmsad kollid. Kas hakkate harjutama? (noogutused,12 kellalööki , õpetaja silmitseb samal ajal oma käekella, saabub pimedus saali)

0 – 0 0 – 0 öösel. Alustame kummitamise tundi. ( kõik istuvad rabinal)

Nii…….. Kes meil siis esimesena vastama tuleb?

(Laste keskele hõljub Kummi ja kummitab.)

Õpetaja:…………Ja kes see veel selline on. Veel mõni uus õpilane või?

Kummi:…………..Ei ole uus ma olen juba päris vana 1200 aastane .

Õpetaja:………Ja kus koolis need sellised vanad kummitused ka käivad?

Kummi:…………….Ma olen siitsamast koolist.

Õpetaja:…………..Millisest siitsamast?

Kummi……………No siitsamast Kollikoolist.

Tüdrukud:…………..See on ju Kummi.

Õpetaja:…………….Ah või kadunud Kummi! Ma mõtlesin, et sa oled juba mõnda teise kooli läinud. Aga olgu, kuna su kummitamisega võib rahule jääda, siis annan sulle hilinemise andeks. Kuhu me õige jäime? Ah jaa. Keegi tahtis kummitamist hindele vastata. Kes see oligi?

Ullu:…………..Mina. Mina.

Õpetaja:…………Kolentin. Räägi meile, Kolentin, kuidas peab kummitama.

Kolentin:…………..Hästi.

Õpetaja:…………..Mis tähendab hästi? Kõik teavad, et kummitada tuleb hästi. Kuidas?

Kolentin:……………..Ma tahtsin ütelda, et hästi – ma räägin.

Muhkliine:…………Kolentin ei tea seda hästi.

Ulliine:……………..Ta teab seda ainult halvasti.

Õpetaja:……………Räägi, Kolentin!

Kolentin:…………..Kummitada tuleb nii, et tuleb võtta……..tükk kummi ja siis selle kummiga tuleb…………kummitada.

Õpetaja:…………….Kuidas, kuidas?

Kolentiine:……………Kummi näitas ju kuidas kummitamine käib nii et kummi vaja polnud. Mis sa jahud!

Kolentin:…………..Ee…….ei , ma tahtsin ütelda, et kummitada tuleb nii, et tuleb ajada ennast hästi kummi ja siis, noh, kummitada.

Õpetaja:…………….Nõndaviisi……..Loed jälle raamatuid, jah?

Kolentin:……………..Mina……ma ainult ühe………..

Õpetaja:……………..Mis ühe? Panen ühe, jah?

Kolentin:…………….Ainult ühe…… luuletuse.

Õpetaja:……………..Aina paremaks…….! Tema luges luuletuse. Üheainukese. Kuulete? Te kuulete? Kõigepealt loed ühe luuletuse, siis loed teise ja siis vaata, saad terve raamatu loetud ja siis veidike veel ning hakkad juba ise luuletusi kirjutama. Vaat niimoodi läheb see asi!

Kolentin:…………..Ei hakka! Ausõna, ei hakka!

Õpetaja:……………Mis sõna? Ausõna?! Koll annab ausõna ? Kollil, pea meeles, pole au haisugi küljes. Selle ausõna ja selle luuletuse eest jääd täna pärast tunde ning harjutad koera moodi haukumist. Haugud kolm tuhat korda "auh- auh- auh"! Siis saab ehk selgeks, mis asi on see ausõna. Istu! Nii….kes meil siis kummitamisest räägib…….

Ullu:…………….Mina, õpetaja, mina.

Muhkel:…………….Pugeja!

Õpetaja:……………..Kussa! kakelge pärast tunde. Terviseks! Praegu on tähtsamat teha. Räägi, Ullu!

Ullu:………….(vuristades) Kummitamine on üks kollitamise alaliike, mis käib ettenähtud kohas ja ettenähtud ajal. Kummitamise eesmärgiks on inimestele hirmu ja õudust naha vahele ajada. Kummitamisel kasutatakse huilgamist, kriiksumist, krääksumist, kehalist ilmumist, vereplekke, valgeid ja musti käsi, veriseid varje, avanevaid uksi ja muud sellist. Kummitatakse kas üksi või mitmekesi ja kummitamist loetakse õnnestunuks, kui kummitataval jääb süda seisma, lähevad juuksed halliks või tekivad kõnehäired kogelemise näol. Kummitamine toimub varemetes, vanades majades, surnuaedadel, pimedail tänavail, keldrites.

Õpetaja:…………..Aitab! Teooriat sa tunned, Aga näita nüüd seda, mismoodi sa oma teadmisi praktikas kasutad. Kummita!

Ullu:……………Mina, ma…..

Õpetaja:………..Kummita , kummita….Me ootame.

Ullu:…………..(proovib kummitada, aga see kukub nirult välja…….tagatipuks ta komistab ja prantsatab maoli maha. Kõik naeravad)

Kolentiine:……………Vilets vend oled.

Muhkliine:…………….Väga vilets vend oled. Sihukese peale hakkavad kõik küla kassid ka naerma.

Kolentiine:…………Ja sul endal tekivad kõnehäired ja seedehäired või mis need kõik olidki.

Ulliine:………………Mõnitate Ullut, jah? Kas teil endal tuleb see veatult välja, ah? Igavesed nannipunnid. Kohe tekivad teil endil kõnehäired kogelemise näol. (kargab karvadesse, kisma)

Õpetaja:……………..Tüdrukud, jätke kohe järele! ……. Kas te kuulsite? Mitu korda ma pean seda teile ütlema? …… (võtab kaelast vile ja vilistab)

See on väga hea, et te vihased olete ja kakelda oskate, aga kes sulle, Ulliine, sellist kollile kohatut südamlikkust on õpetanud. Loed ka mõnda jutukat või?

Ulliine:…………….Ma….. ma ……… ma tahtsin plikasid ainult vihale ajada ja sellega proovisin oma andekust ja….

Õpetaja:………………Ah soo! Nii või. Ei noh selle peale ei oska küll pahane olla, oled päris nutikas………..Saad viie.

Kolentiine:…………Õpetaja, see pole aus. Ta ainult vabandas end välja.

Muhkliine:………………Ma tean küll, et ta tahab Ulluga sõber olla.

Õpetaja:……………..Midaaaa? Kes on kelle sõber?

Ulliine:…………….Õpetaja, nad on ainult minu peale kadedad, et ma nii andekas olen. Sõprusest pole keegi mitte mõelnudki. (tüdrukud protesteerivad)

Õpetaja:…………….Heakene küll! Ullu oli küll püüdlik, aga annet jääb tal väheseks. Muhkel, tule näita meile, kuidas peab kummitama.

Muhkel:………… Mina, jah…….Ikka mina jah. Muudkui Muhkel ja Muhkel.

Õpetaja:…………….Ära porise! Tule, hakka pihta. (Muhkel kummitab)

Ullu …………Lõpetage, palun.! Ma…… ma…… kardan……

Õpetaja:Tubli, Muhkel! Sinust saab kord kõva koll. (Muhkel ja Kummi löövad käed kokku) Aga sina, Ullu, oled argpüks. Kus sa oled? Kus see Ullu on? (Ullu ronib pingi alt välja)

Ullu:……….Siin! Siin olen…….Mina…….Ma………mul läks kingapael lahti.

Kalli:…………..Ullul on sandaalid. (kõik naeravad)

Õpetaja:Terane poiss! Aga näita nüüd, kas sulle kummitamisest ka midagi meelde jäi. (Kalli proovib, aga kehvalt)

Kalli:………..Ma…… ma ei oska.

Ullu:…………Terane poiss……..See ei peleta kärbestki. (kõlab kellalöök)

Õpetaja:…………………Tund on lõppenud. Et te vahetunni ajal rumalustega ei tegeleks! Ei mingit tähtede lugemist, ei mingeid luuletusi, ei mingeid ausõnu ega sõpru. (õpetaja lahkub, Ullu hakkab Kalli ees karglema)

Ullu:………Kalli-kalli-kalli , kutsus külla Valli, kinkis talle palli. Kalli-kalli-kalli.

Kolentin:…………..Loed luuletusi, jah?

Ullu:…………(kohkub) Mina? Mina ei loe midagi. Mis luuletusi?

Muhkliine:………….Loeb justkui küll.

Kolentiine:…………….Peab minema õpetajale ütlema.

Ullu:……………..Ei ole vaja………..Ma ise, ma lähen ütlen ise. Ma lähen kaeban ise enda peale. (Ullu tõttab minema)

Muhkel:…………Lase käia kitu!

Kummi:………………Kuulge? Te olete siin paari ööga kõvasti ajast maha jäänud. Teate, ma olin koolivaheajal ühe kunstniku juures ja tema näitas mulle oma pilte ja rääkis teiste maalijate töödest ja üleüldse peab palju kõike õppima ja teadma enne kui igakülgselt haritud kollitajaks saad ja kõiki oma kummitamisega suudad üllatada. Mõni koll võib ainult prügikolliks niiviisi jäädagi.

Kalliine: ………………Mis see prügikoll tähendab?

Kummi:………………..See tähendab seda, et võid tulevikus töötuks jääda ja ainult prügimäe elanikud võivad sind veidike karta, sest lütseumite ja kolledžite kollid õpivad ammu juba uue õppekava järgi ja on palju targemad juba praegu.

Kalliine:……………Küll sina oled tark.

Muhkel:…………….Me peame aga Kallit natuke selles õppimises aitama. Ära pabista! Küll sinul ka see värk minema hakkab. Peab ainult julgem olema ja kätega kõvemini vehkima. Proovi!

(Kõik hakkavad Kallile kummitamist ette näitama ja Kalli hakkab püüdlikult neid jäljendama. Äkitselt lähevad tal hõlmad valla ja sealt alt paistab pasun ( või mõni muu pill, mida näitleja oskab mängida))

Kõik:……..Mis see on?

Muhkel:…………Kas seda süüakse või?

Muhkliine:……….Naljaks asi.

Kalli:…………See on……… ma ei tohi ütelda………See on saladus.

Kolentin:……….Meile võid küll ütelda.

Muhkel:………..Meie ei räägi kellelegi.

Kalli:………….See on…….see on ………..puhkpill.(mängitava pilli nimi)

Kõik:………..Mis asi?

Kolentin:…………..Mis see on? Ütle veel kord!

Kalli:………..See on puhkpill, pasun noh. Sellega mängitakse.

Kalliine:…………Kalli oskab väga ilusasti mängida.

Muhkel:………….Kas sellega mängitakse varast ja võmmi või?

Kolentin:…………Kas kabet või malet?

Kalli:……………..Muusikat.

Kõik:…………..Mismoodi?

Kolentin:……….Selle asjaga?

Kõik:……………Mängi midagi, palun!

Kalli:…………..mängib

Kolentin::………See on nagu luuletused……Või isegi veel rohkem.

Kummi:………No näete nüüd! Asi hakkab ilmet võtma: selle pilli õppimise peab tunniplaani panema. Läheme räägime õpsile ka. Ehk tahab temagi muusikat õppida?

V.Koržetsi “Koll Kalli” ja E.Valteri Kolliloo järgi seadnud ja täiendanud õpetaja Eha Kaljula Tilsi Pohikoolist