UUS HAMMAS
G. Matvejev

Nukunäidend 7 pildis
Tõlkinud S. Lauren

T e g e l a s e d:

ISAND MESIKÄPP
EMAND MESIKÄPP
TOP - nende poeg
TAP - nende poeg
RÄHN
HAUG
JÄNES, hambaarst
JÄNESEEMAND, tema naine
HIIR
MUTT
REBANE
SIIL

ESIMENE PILT

Hommikune mets. Taamal karu koobas. Kägu kukub. Mesikäpp ronib välja.

MESIKÄPP (haigutab, loendab): Kolm, neli, viis ... Kell on viis ... Varavõitu veel. (Kägu kukub uuesti.) Ohoo! Kuus, seitse, kaheksa, üheksa. Kui palju juba! (Kägu kukub uuesti.) Kümme, üksteist ... Tohoh! Kaksteist, kas tõesti juba kaksteist ... Kolmteist ... No see läheb liiale ... Neliteist ... (Karjub.) Pea! Küllalt! Niisugust kellaaega pole olemas ... Nüüd tõesti ei tea, kas on hommik või õhtu? Kas tõusta üles või heita uuesti magama? ... (Rähn toksib.) Kes seal on? Tule siia ... (Uus toksimine.) Kus sa ometi oled, tule juba kord siia!

RÄHN: Mida käsite, isand Mesikäpp?
MESIKÄPP: Kas sina toksid?
RÄHN: Mina, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Miks sa toksid?
RÄHN: Ma nokitsen niisama endamisi, isand Mesikäpp ... Teil on siin palju tõukusid ... Ma nokitsen neid nokaga välja.
MESIKÄPP: Selge. Rähn, sa ütle mulle õige, kas praegu on hommik või õhtu?
RÄHN: Hommik või õhtu? See ... kuidas soovite, isand Mesikäpp. Kuidas teile meeldib, nii ka olgu.
MESIKÄPP: No aga mis tegelikult on?
RÄHN: Kui ma ei eksi, peaks olema hommik.
MESIKÄPP: No olgu pealegi hommik. Ongi parem.
RÄHN: Olen teiega täiesti nõus. Olgu hommik.

Paus. Rähn toksib.

MESIKÄPP: Hei, Rähn!
RÄHN: Kuulan teid, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Kas see toksimine sind ära ei tüüta?
RÄHN: Ei, ei tüüta. Teen seda päris mõnuga, ma ju toksin ja söön.
MESIKÄPP: Aga mind on sinu toksimine ära tüüdanud.
RÄHN: Kui teile õigust öelda - ka mind on tüüdanud, isand Mesikäpp, aga mis siin ikka parata. "Kelle nokk ei toksi puud, see ei maiguta ka suud."
MESIKÄPP: Sa õige toksi mõnes teises kohas.
RÄHN: Hea küll, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Ega sa juhuslikult minu naist pole näinud?
RÄHN: Kuidas siis, kuidas siis ... Teie abikaasa leidis suures männikus mett ...
MESIKÄPP: Oh-hoo! Mett! See on tore!
RÄHN: Tal oli mesilastega sekeldusi ... Lausa skandaal!
MESIKÄPP: See pole tähtis.
RÄHN: Muidugi, mis on mesilased teie abikaasa kõrval ... Nemad on ju nii pisikesed, tema aga suur.
MESIKÄPP: Tähendab, täna sööme mett ... see on tore. Hei! Poisid, tõuske üles! Tap, Top! (Laulab.) "Kas on linnukesel muret, kust ta ..." Tapike, Topike, tõuske üles ... Kas kuulete! Tõuske ometi, laiskvorstid!
Tap, Top ... Ema tuleb ja toob mett ... teie aga jääte ilma.

Karupojad ronivad välja.

TAP:Kus on mesi?
Top: Kas on palju mett?
KOOS: Taat, anna mett ... anna ...
MESIKÄPP: Mett saate pärast.

Tuleb sidemeisse mässitud emand Mesikäpp.

Naisuke ...
TAP: Ema!
TOP: Ema, kas mett tõid?
EMAND MESIKÄPP: Ärge puutuge, minge minema.
MESIKÄPP: Naisuke ... Kes sind nõnda nõelas?
EMAND MESIKÄPP: Kes, kes .... Mesilased ...
MESIKÄPP: Oi, oi, oi ... Küll ma neile teinekord näitan ...
EMAND MESIKÄPP: Mine aga mine ... Sind sinna veel vaja! Sain nõelata nii, et vaevalt pääsesin eluga.
MESIKÄPP: No pole viga, läheb üle. Mett tõid? ...
TAP: Ema, anna mett ...
TOP: Ainult natukene ... maitsta ...
EMAND MESIKÄPP: Mett saate pärast lõunat. Oi! Ai!
MESIKÄPP: Aga miks mitte kohe? Võiks ju veidi proovida.
EMAND MESIKÄPP: Mitte tilkagi. Ütlesin ja kõik. Oi! Oh!
MESIKÄPP (karupoistele): Minge parem mängima.
TAP: Aga mesi?
MESIKÄPP: Ärge nuruge! Näete isegi, et ema on tujust ära ... Sai mesilastelt nõelata ... Kuhu te lähete?
TAP: Kalu püüdma.
MESIKÄPP: Tubli, minge siis kalale.
EMAND MESIKÄPP: Lähme puid tooma.
MESIKÄPP: Lähme. (Karupoegadele.) No mis te veel ootate? Mett enne lõunat ei saa. Kuulsite, mis ema ütles. Võtke oma õnged ja minge.
TAP: Lähme, Top, ma tean kus havi elab.

Võtavad õnged ja lähevad ära.

MESIKÄPP: Noh, nii ongi parem. Nad on ju säärased võrukaelad. Mee peidame siia ... (Asetab meepüti kohale, kastab käpa sisse ja lakub.)
EMAND MESIKÄPP: Mis sa teed?
MESIKÄPP: Määrisin käpa meega ... Küll ma olen saamatu ... Saad aru, käpp vääratas veidi ja ...
EMAND MESIKÄPP (osatades): Või vääratas ... Muretse enne mett ja siis topi käpp meepütti.
MESIKÄPP: Mis siis ikka ... katsun ... Küll ma pärast lähen.
EMAND MESIKÄPP: Mine ja too. Siis tead, mis ta maksab. Oh!
ESIKÄPP: Ma ju kogemata, naisuke. Käpp vääratas.
EMAND MESIKÄPP: No olgu. lähme.

Lähevad ära. Karupojad tulevad ettevaatlikult välja.

TAP: Kas läksid?
TOP: Ei, kuuled ju, oksad praksuvad.
TAP: Läheksid nad ometi rutem.
TOP: Kannata. Mine parem vaata, on neid veel näha ...

Tap astub eemale. Sel ajal Top läheb meepüti juurde, pistab pea sisse ja sööb.

TAP: Läksid. (Näeb Topi tegevust.) Top! Aga mina! ... aga mulle! ... Lase ... Sa sööd kõik ära ... (Jookseb tema ümber, püüdes pead pütti suruda.) Liiguta ennast ometi ... Lase ... ütlen emale ... Tulevad! ... Ema tuleb!
TOP: Tuleb või? (Tõmbab pea välja, Tap pistab kohe oma pea sisse.) Ah, või niiviisi ... Olgu ... (Haarab Tapil rinnust kinni ja tirib.)
Tap uriseb, puikleb vastu. Pütt kukub ümber.
TAP: Mis sa tegid?
TOP: Tõsta üles ... Pane kohale ... Kiiremini.

Panevad püti kohale.

TAP: Nõrgub välja ... vaata.
TOP: Laku, laku ...
TAP: Kõht jääb haigeks.
TOP: Meest ei jää.

Kuuldub Rähni toksimist.

TAP: Tulevad ...
TOP: Jookseme ... Võta ometi õnged ...

Võtavad õnged ja jooksevad ära.

E e s r i i e

TEINE PILT

Top ja Tip tulevad õngedega jõekaldale. Üle jõe on pandud palk.

TAP: Tore koht.
TOP: On siin sügav?
TAP: Sügav. Siin ma nägingi hiiglasuurt havi ... istume palgile ja viskame õnged sisse.
TOP: Hüva!
Panevad ussid õnge otsa, viskavad õnged sisse ja istuvad.
Ma kardan ...
TAP: Mida?
TOP: Äkki palk hakkab veerema ... ja ma kukun vette.
TAP: Ei veere. Ta on korralikult pandud.
TOP: Miks sa sülitad?
TAP: Et paremini näkkaks.
TOP: Kas näkkab?
TAP: Ei. Ole tasa ja istu rahulikult.

Haug vaatab palgi tagant välja ja sikutab Toppi selja tagant. Top kaotab tasakaalu ja vähe puudub, et kukuks jõkke.

TOP: Ai!
TAP (haarab temast kinni): Hoia minust kinni! Istu nüüd korralikult! (Pilkavalt.) Hädavares! Peaaegu oleksid vette kukkunud.
TOP: Keegi sikutas mind ...
TAP: Ära valeta. Kes sind sikutas ... Istu rahulikult ja kõik. Kah kalamees!
TOP: Näe, siit on karvatutt lahti kistud ...
TAP: No nüüd leidsid ... Ole vait! ... Näkkab ... Oo-oo!
TOP: Ma kardan ...
TAP: Siis mine kaldale.
TOP: Küll sa oled kaval ... Mina mingu kaldale, sina aga saad kõik kalad endale.
TAP: Ole vait ... näkkab ... Mul võtab ... (Tõmbab kala välja.) Hakkas õnge. (Sööb kala ära.)
TOP: Anna mulle ka!
TAP: Püüa ise! (Viskab õnge uuesti sisse.)

Istuvad. Havi vaatab välja ja sikutab uuesti Toppi. See kukub vette.

TOP: Appi!
TAP: Oh sind küll ... Uju kaldale.
TOP: Vesi on külm ...
TAP: Mis sellest ... Uju ... (Vaatab Topi poole.)

Sel ajal tuleb havi teiselt poolt, haarab Tapi õngest kinni ja tirib.

Ahaa! Sattus õnge! ... (Haarab palgist kinni ja tirib kõigest jõust.) Aita, Top! Ruttu! Hoia kinni ... Havi ...
TOP (kaldale ronides): No ... jaa ... ta ju hammustab. (Haug tirib Tapi vette.)
TAP: Aita, Top, Topike! ...
TOP (naerdes ja hüpeldes): Saad sina ka supelda ... Paras sulle, ära ikka igaüht püüdma mine ... Roni välja.
TAP: Ta ei lase õnge lahti.
TOP: Jäta õng talle.
TAP: Ei jäta. Aita ... (Jõuab kaldale.)

Top aitab teda. Mõlemad haaravad õngeridvast kinni ja tirivad. Haug tirib enda poole. Heitlus. Õngeritv murdub. Karupojad kukuvad pikali

TOP: Said kätte?
TAP: Või veel! Ritv läks katki.
TOP: Oma süü. On sul vaja haugi püüda! Kätte nagunii ei saa. Ta on ju nii suur.
TAP: Oi! ...
TOP: Mis sul on?
TAP: Oi! ... Aa-a-a! ... (Möirgab, hoides põske kinni.)
TOP: Mis sinuga on, Tap ... Tapike? ...
TAP: Hambad hakkavad valutama. Vaata, kas sa näed midagi? (Ajab suu pärani, Top vaatab.) Näed?
TOP: Pole midagi. Ainult keel.
TAP: Ai ... Oi, oi, oi! ... Küll on valus.
TOP: Sülita välja.
TAP: Mida ma pean välja sülitama?
TOP: Selle, mis valutab. (Top sülitab mitu korda.) Ega pole enam valus?
TAP: Hirmus valus ... Ai! ... Oi! ... (Vähkreb maas.)
TOP: Tapikene, lähme koju!

Tuleb rebane.

REBANE: Oo! Mesikäpa jõmpsikad! Mis sa möirgad?
TAP: Hammas valutab. Ai, ai, ai! ...
REBANE: Tahad, ma juhatan sulle hea rohu. Vanaema õpetas mulle.
TOP: Pane tähele, Tap!
TAP: Missugune rohi?

REBANE: Tuleb minna lagendikule, keerutada ennast kaks korda ringi, sülitada paremale, sülitada vasemale ja minna hambaarsti juurde. Mõjub väga hästi.
TOP: Kuulsid, Tap.
TAP: Kas sellel lagendikul võib?
REBANE: Võib, võib.
TAP (läheb keskele): Esiteks keerutada ennast kaks korda ringi? Nii?
REBANE: Nii.
TAP (keerutab ennast ringi): Siis sülitada vasakule?
REBANE: Ei, paremale.
TAP: Aga kus see "paremale" on? Siia?
REBANE: See on vasemale. Kus on parem õlg?
TAP: Siin?
REBANE: Nii. Ja nüüd sülita üle parema õla.
TAP (sülitab): Nüüd teisele poole?
REBANE: Jah.
TAP (sülitab): Ongi kõik.
REBANE: Ei. Kõige tähtsam on ees. Nüüd mine hambaarsti juurde.
TAP: Kus ta elab?
REBANE: MA ei tea, mul pole hambad seni valutanud.
TOP: Kas läks paremaks, Tap?
TAP: Ei tea, ikka valutab.
TOP: Mis teil kavas oli, Rebane?
REBANE: Teen kirpudel elu kibedaks. Hammustavad teised hullupööra.
TOP: Aga kuidas te seda teete?
REBANE (teeb, mida räägib): Näete, teen oma karvadest tuustikese. Võtan selle hammaste vahele ja laskun aeglaselt vette, sabaotsast alates ... Brr ... Küll on külm vesi! ... Kirbud kardavad vett. Nad jooksevad üha ülespoole ... Mööda selga, mööda kaela ... lõusta mööda ... ja tuustikusse. Nüüd viskan tuustiku eemale ... Hop! (Tuleb veest välja.) Kirbud jäid kõik tuustikusse. Rumalad kirbud ... (Raputab ennast.) Pole mul enam ühtegi. Kuidas meeldis?
TOP: Väga tore ... aga kui meie ... aga kuidas meie ... meil pole saba ...
REBANE: Oodake, kuni saba kasvab ...
TOP: Aga kas ta kasvab?
REBANE: Ei tea ... aga võib-olla kasvab ka ... Noh, head päeva, poisid ...

Läheb ära.

TOP: Nägid, kui osavasti ta kirpudest lahti sai? Seda peab meeles pidama. Kas su hammas valutab?
TAP: Valutab ... ai, ai! ...
TOP: Aga sa keeruta veel kord ja sülita.
TAP: Ei aita ... (Nutab.)
TOP: Lähme koju.
TAP: Aga mesi ... kui taat saab teada! ...
TOP: Ütleme, et jänesed tegid ...
TAP: Kui jänesed, siis jänesed ... Ai! Oi, oi! ...

E e s r i i e

KOLMAS PILT

Esimese pildi dekoratsioon. Mesikäpad tulevad puukandamitega.

MESIKÄPP: Kuule, miks siin nii palju kärbseid on?
EMAND MESIKÄPP: Pane puud siia.
MESIKÄPP: Kus ikka lugu! Vaata! ...
EMAND MESIKÄPP: Mis on lahti?
MESIKÄPP: Oh häda, mett on maha aetud.
EMAND MESIKÄPP: Kes seda julges?
MESIKÄPP: Kui oleks veel veidigi järel ...
EMAND MESIKÄPP (Vaatab pütti.): Oh ... küllalt veel.
MESIKÄPP: Nagu kivi langes südamelt. Ma mõtlesin, et kõik on maha jooksnud. (Käib ärritatult ringi, puukandam seljas.) Küllap saan tead, kes ... Ma talle näitan.
EMAND MESIKÄPP: Pane ometi puud maha.
MESIKÄPP: Tulgu ta mulle silma alla, teen pulbriks.
EMAND MESIKÄPP: Kelle?
MESIKÄPP: Selle röövli ...
EMAND MESIKÄPP: Võib-olla pütt laseb läbi.
MESIKÄPP: Vaatame järele ... Tõstame üles.
EMAND MESIKÄPP: Tõsta ise.
MESIKÄPP: Kuidas ma saan tõsta, mul on käpad kinni.
EMAND MESIKÄPP: Pane juba puud maha!
MESIKÄPP: Tõepoolest, milleks ma neid hoian. (Paneb puud maha, tõstab püti üles.) Vaata!
EMAND MESIKÄPP: Ei ... Poleks nagu midagi ... terve.
MESIKÄPP: Kindlasti käis siin keegi ... (Paneb püti maha ja lakub mahanõrgunud mett.) Küll ma välja uurin! Tal läheb kehvasti.

Rähn toksib.

Ei või ...

Uus koputus.

Kes seal on? Mul pole praegu aega.
EMAND MESIKÄPP: See on rähn.
MESIKÄPP: Mis ta siin toksib. Las toksib kuskil mujal. Hei, Rähn!
RÄHN: Mida käsite, isand Mesikäpp?
MESIKÄPP: Kas sa ei näinud, kes meie meepüti ümber ajas?
RÄHN: Ei näinud, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Kahju.

Rähn toksib.

Kas sa veel kaua toksid? Sa käid mulle närvidele. Jäta järele!

Ilmuvad Top ja möirgav Tap.

Mis sa möirgad?
TOP: Tal hakkas hammas valutama.
MESIKÄPP: Hammas? Ennekuulmatu lugu. Ema, Tapil valutab hammas.
EMAND MESIKÄPP: Tapike, tule siia.
TOP: Rebane ütles meile ... Esiteks on tarvis ennast ringi keerutada, siis sülitada paremale ja pahemale, aga siis minna hambaarsti juurde. Tap keerutas
ennast küll, sülitas ka, aga ikka valutab.
EMAND MESIKÄPP: Oota, oota! Milleks siis sülitada ... Tema tegi nalja, aga teie, rumalad, usute.
MESIKÄPP: Ei, hambaarsti suhtes ta ei naljatanud.
EMAND MESIKÄPP: Kust sa selle hambaarsti võtad?
MESIKÄPP: Oota, ära karju, Tap, Rähn! Rähn! Oled veel siin? Kas sa ei tea, kes meie metsas hambaid ravib?
RÄHN: Tean küll, isand Mesikäpp. Hambaarst elab murdunud kasetüve juures.
MESIKÄPP: Kes ta on?
RÄHN: Vabandage väljendust - jänes, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: No mis hambaarst see siis on? Mõnda soliidsemat ei ole?
RÄHN: Ei, isand Mesikäpp. Üksi tema terves meie metsas.
MESIKÄPP: Mis siis teha? Kas hammas väga valutab, Tap?
TAP: Ai-ai, oi-oi! ... valutab küll.
EMAND MESIKÄPP: Mine jänese juurde.
MESIKÄPP: Vaat, kus uudis. Soliidne karu - ja äkki läheb jänese juurde. Rähn! Lenda õige tema juurde, las tuleb siia.
RÄHN: Kuulen, isand Mesikäpp. (Lendab ära.)
EMAND MESIKÄPP: Põsk tuleb kinni siduda. Oota, Tapike. (Seob rätiku ümber põse.) Kas veel on valus, Tapike?
TAP: Valu-u-us ...
EMAND MESIKÄPP: Pole midagi, kannata välja. Mul oli ka täna valus, mesilased nõelasid nii et ...
MESIKÄPP: Hei, rebane! Tule siia!

Rebane tuleb.

REBANE: Tere hommikust, isand Mesikäpp. Kuidas magasite?
MESIKÄPP: Polnud viga ... Kas sa ei tea ehk mõnda head hambaarsti?
REBANE: Head ei tea. Häid polegi, isand Mesikäpp. Ühte tean, see elab murdunud kase juures. Ammu kavatsen juba tema juurde minna ...
MESIKÄPP: Kas jänes?
REBANE: Jah, jah.
MESIKÄPP: Ma just saatsin tema järele.

Rähn tuleb tagasi.

RÄHN: Ta ei tule, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Mispärast?
RÄHN: Kardab, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Kas ütlesid, et hambaid ravima?
RÄHN: Ütlesin, isand Mesikäpp. Mitte kuuldagi ei taha. Aina väriseb ja jäneseemand nutab.
MESIKÄPP: On aga rumal, mis siis nüüd teha?
REBANE: Tuleb endal sinna minna.
EMAND MESIKÄPP: Muidugi mine. Jäta juba oma uhkus. Näed, poeg nutab, kannatab ...
TAP: Lähme, taat.
MESIKÄPP: Lähme pealegi.
REBANE: Isand Mesikäpp, olge ainult ettevaatlik ... Kui ta teada saab, et meie tuleme, poeb ta oma urgu ja siis ei meelita teda isegi kapsaga välja. Rähn,
lenda meiega kaasa. Sina kutsud ta välja ja räägid temaga nii kaua, kuni meie lähemale hiilime ja - kraps ...
RÄHN: Pole vaja. Katsume kuidagi teisiti.
MESIKÄPP: Teeme nii, kuidas olukord nõuab. Lähme, Tap.
TOP: Mina tulen ka kaasa ...

E e s r i i e

NELJAS PILT

Laval murdunud kase tüvi, selle all jänese urg. Jänes on valges kitlis.

JÄNESEEMAND: Nüüd hakkas mul pea valutama ... Ei ma täna öösel saa magada.
JÄNES: Rasked ajad ... kui juba karul hammas valutab, mis siis küll edasi saab ...
JÄNESEEMAND: Varsti tuleb ka rebane hambaid plombeerima. Siil rääkis mulle, et ta kavatseb hakata hambaid ravima. Oi! ... Ilmaaegu tegeled hammaste arstimisega.
JÄNES: Peab ju ometi jupikene porgandit teenima. Mis teha - nii või teisiti - üks teeb välja.
JÄNESEEMAND: Tasa ... Keegi tuleb.
HIIR: Doktor!
JÄNES: Mis doktor?(Märkab hiirt.) Mina olen doktor. Mis viga?
HIIR: Esihambad on väga pikaks kasvanud.
JÄNES: Töötasu ette.
HIIR: Kohe. (Veab sisse porgandi.)
JÄNES: Sellisel juhul istuge. Avage suu. Ärge kartke. Ma ei söö teid ära. Ahaa! Tuleb tasaseks võtta ... Aga järgmine kord ärge enam laske kasvada. Närige rohkem ... iga päev närige läbi kõik, mis satub silma ette. (Võtab viili.)
HIIR: Hästi, ma ...
JÄNES: Ärge pange suud kinni ... laiemalt. (Viilib hambaid.) Närilised peavad hoolitsema oma hammaste eest ... Sülitage välja! Loputage!
HIIR: Ega te palju ei viilinud?
JÄNES: Teie tulete mind õpetama? Kes on hambaarst? Teie või mina? Kui te ise paremini teate, siis võtke instrument, aga mina istun teie asemele.
HIIR: Ei, mis te, mis te ... Ärge pange pahaks, doktor.
JÄNES: Kes teab paremini?
HIIR: Teie teate paremini.
JÄNES: Istuge rahulikult. Ärge liigutage pead.

Rähn koputab. Jänes jätab töö ja jookseb urgu.

RÄHN: Mis sa ehmusid, hambaarst! Hei, jänkuke ... kuuled?
HIIR: Nimetage teda doktoriks, siis ta kuuleb.
RÄHN: Doktor! ... Hei, doktor!
JÄNES (vaatab välja). Ma ei tule mesikäppa ravima ... Mind pole õpetatud karusid ravima.
RÄHN: Kui nimetad ennast doktoriks, pead kõiki ravima.
JÄNES: Teed ta terveks, aga tema tahab oma uusi hambaid proovida ja - napsti!
RÄHN: Ah nii!
JÄNES: Mitte kuuldagi ei taha.

Rebane ja karu vaatavad välja.

Mina ei hakka karu ravima.

RÄHN: Ta ju maksab.
JÄNES: Pole mulle mingit maksmist vaja.
RÄHN: Kui ei taha, pole tarvis. Tahtsin sulle midagi öelda ...
JÄNES: Räägi ...
RÄHN: Tule ometi lähemale ... Seda peab salaja ütlema.
JÄNES: Lenda siia ... Istu oksale ...
RÄHN: Su naine kuuleb.
JÄNES: Ei kuule. Ma ütlen talle, et ta ei kuulaks.
RÄHN: No mida sa küll kardad? Pole ju kedagi.
JÄNES: Ma lihtsalt ei või ... Jään parem siia.
RÄHN: Kuidas soovid, tahtsin kapsast rääkida.
JÄNES: Kapsast?! Oo, see on huvitav.
RÄHN: Tule siia, narr ...
JÄNES: Ega sul kedagi kaasas ei ole?
RÄHN: Ei ...
JÄNES: Ma nagu kuulsin kellegi samme ...
RÄHN: See ainult näis sulle nii.
JÄNES: Olgu ... - tulen ... Ainult räägi kiiremini.

(Ronib ettevaatlikult välja ja läheb Rähni poole.)

Sel ajal rebane suleb sissepääsu urgu, karud piiravad jänese ümber.

RÄHN: Kohe ... Tähendab ... Unustasin ... Ah jaa! Tahtsin öelda, et oled rumal Jänes, kuigi arst. Nüüd hakkad karu hammast ravima.
MESIKÄPP: Seisa paigal.
JÄNES: Jumaluke! ... (Tahab lipsata urgu, kuid rebast nähes tardub paigale.) Appi! ... Päästke! ... Aidake, vennad!
MESIKÄPP: Ära mõtlegi plehku panna.
JÄNES: Isand Mesikänd ... isand Mesihänd ... vuih ... isand Mesikäpp ...
Ega ma ... Ma teen oma tööd ... Olen rumal jänes ...
MESIKÄPP: Aga miks sa ei tule, kui sind kutsutakse?
JÄNES: Olen haige, põdur Jänes. Mis te minust tahate? Ma enam ei tee ...
REBANE: Sulle peaks sõnakuulmist õpetama.
MESIKÄPP: Peaks muidugi ... aga kuidas me teda õpetame?
REBANE: Nii et kontigi järele ei jää ...
MESIKÄPP: Ja kes siis hambaid hakkab ravima? Ei, jäägu parem ellu.
JÄNES: Ja-jah, las ma jään parem ellu.
TAP: Ai ... oi ... Taat, hammas valutab.
MESIKÄPP: Sina ... Tahad oma süüd heaks teha?
JÄNES: Palun ... hea meelega ... ainult kuidas?
MESIKÄPP: Tee poja hammas terveks.
JÄNES: Kas ma aga oskan ... kuidas ma ...
MESIKÄPP: Ära lobise ... Tee terveks, kähku.
JÄNES: Palun ... Nii kuidas oskan ... Istuge ...

Tap istub.

Palun avage suuke ...

Tap teeb suu lahti. Jänes püüab suhu vaadata, kuid ei ulatu.

MESIKÄPP: Mis sa värised?
JÄNES: Kardan, isand Mesikäpp ... Teie poja suu on väga ... kuidas öelda ... niisugune ...
MESIKÄPP: Näen, sa ei ulatu. Top, tõsta ta üles.
TOP: Kohe.

Jänes jookseb eemale.

JÄNES: Ma ei saa, isand Mesikäpp, heitke armu ... Ta muljub mu puruks. Olen haige, põdur Jänes ... ma ei saa ...
MESIKÄPP: Oled sina vast narr. Sul pole siin midagi karta.
JÄNES: Jaa ... Enam ma ei kardagi ... ainult ma ei suuda ... Mul on halb ...
REBANE: Näen esimest korda säärast tujukat arsti. Tarvis ta pooleks tõmmata, küll siis jätab tujutsemise järele ...
MESIKÄPP: Tal on halb ... Ei võinud ka kasvada. Tap, heida pikali!
Tap heidab pikali.
Noh, Jänes, tohterda nüüd!
JÄNES: Avage suuke ... Brr ... (Vaatab sisse.) Missugune suu ... missugune suu ... Millised hambad ... Saan aru ... Haige hammas tuleb välja tõmmata ...
MESIKÄPP: Sina tead paremini, mis tuleb teha.
JÄNES: Lubage, ma lähen instrumentide järele ...
REBANE: Ei või. Ronib oma urgu ja ei tulegi enam tagasi.
JÄNES: Kuidas ma julgeksin ... Ei, ma ainult võtan tangid.
REBANE: Ütle, et naine tooks välja.
JÄNES: Palun väga. (Karjub.) Naine, anna tangid, kõige suuremad ...
(Endamisi.) Mis teha ... hammas tuleb välja tõmmata!

Paus.

MESIKÄPP: Noh, mis ta seal teeb?
JÄNES: Kohe, isand Mesikäpp. Naine, kiiremini tangid! Muidu isand Mesikäpp vihastab.

Urust visatakse tangid.

Ongi käes ... Palun suud mitte sulgeda, tangid on haprad, võivad murduda. (Paneb tangid suhu, tirib mitu korda.) Mitte ei tule ... On aga hammas! Kohe, üks minut ... Kannatage!

TAP: Kiiremini!
JÄNES: Kohe. Jõud on mul ju ... teate isegi!
MESIKÄPP: Jõudu on sul tõepoolest napilt.
JÄNES: Mitte ei saa kätte! Kohe ... üks minut ... Lauba võttis märjaks.
Ma ei suuda, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Mis sa ometi kardad? Sinuga ei juhtu midagi.
JÄNES: Jõudu pole. Näete isegi ... Kuidas saan ma sellist suurt hammast välja tõmmata?
MESIKÄPP: Anna õige tangid?
JÄNES: Palun väga.

Mesikäpp võtab tangid.

MESIKÄPP: On aga tangid ... Ei võinud ka suuremaid tuua. Missugune hammas on vaja välja tõmmata?
TAP: Näe, see ...
MESIKÄPP: Sina lama ... See?
JÄNES: Vabandage ... ei ... järgmine. Jaa, jaa.
MESIKÄPP: Noh, kas tõmban?
JÄNES: Tõmmake, tõmmake, isand Mesikäpp.

Mesikäpp tõmbab hamba välja, tangid murduvad.

MESIKÄPP: Valmis.
JÄNES: Teie olete ju parem igasugusest arstist.
MESIKÄPP: Aga tangid läksid katki.
JÄNES: Pole viga ... Ärge muretsege, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Noh, kuidas on? Kas on parem, Tap?
TAP ... ei valuta enam ... Jäi järele.
MESIKÄPP: Mis siis nüüd saab? Kuidas ta nüüd ilma hambata elab?
Kuidas ta süüa saab?
REBANE: Pole midagi, sinna jäi neid veel palju.
JÄNES: Võib ka uue panna, isand Mesikäpp. Kullast.
TAP: Kullast, Taat ... Tahan kullast.
TOP: Ja minule ka kullast.
MESIKÄPP: Sina ole vait. Aga kust kulda saab?
HIIR: Mina tean, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Kes see räägib?
HIIR: Mina, Hiir. Öelge ainult, et Rebane mind ei vahiks. Mis ta vahib ...
MESIKÄPP: Rebane, mitte puutuda! Pööra teisele poole! Räägi, Hiir!
HIIR: Kulda võib saada minu sugulase - Muti käest.
MESIKÄPP: Too. Ma maksan sulle. Annan tüki liha.
HIIR: Ma ei söö liha. Ma toon niisama, isand Mesikäpp. Veel täna.
MESIKÄPP: Hea küll. Aga kes teeb hamba?
JÄNES: Ma tellin. Mul on hambatehnik.
MESIKÄPP: Kas sa enam ei karda?
JÄNES: Nüüd pole midagi, isand Mesikäpp. Ainult et Rebane ...
MESIKÄPP: Ei tema sind puuduta. Tuled meile ...
JÄNES: Ei, seda ma ei suuda ... Kui siiski tuleksite ise, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Häbeneksid vähemalt kõneldagi. Mina, Karu, pean sinu juurde tulema. Olgu peale, tuleme. Vaata, et sa jälle kartma ei löö.
Tähendab, õhtul oota. Lähme, lapsed.

Lähevad ära.

JÄNES: Naine, tule välja, ära karda. Patsiendid läksid ära.
JÄNESEEMAND (vaatab välja): Oled ikka elus?
JÄNES: Muidugi elus! Mis siis minuga pidi juhtuma?
JÄNESEEMAND: Pidin hirmu pärast peaaegu surema.
JÄNES: Mis hirm? Tuli haige loom - kuidas ma võisin talle ära öelda?
JÄNESEEMAND: Milline kangelane sa oled, milline sangar! Sinust saab kuulus arst.
JÄNES: Näed, siin see hammas ongi!
JÄNESEEMAND: Kui suur! Tarvis see sissekäigu kohale üles riputada ...
suurepärane reklaam.
JÄNES: Ära puuduta! Hiljem riputame. Praegu on seda veel vaja. Selle järgi tuleb teha kuldhammas.
JÄNESEEMAND: See on hea, aga kuidas sa ometi ei kartnud?
JÄNES: Miks peaksin ma kartma oma patsiente?

E e s r i i e

VIIES PILT

Muti pime koobas. Koputus. Mutt tuleb.

MUTT: Kes seal on?
HIIRE HÄÄL: See olen mina, vaderike, tee lahti.
MUTT: Hiir? (Avab ukse.) Astu sisse.
HIIR: Sinu juures, vader, on väga pime. Hoiad valgusega kokku?
MUTT: Kuidas pime? Päris pime?
HIIR: Päris ... Võta või silm näpu vahele, midagi ei näe.
MUTT: Korrapidaja Jaaniuss! ... Korrapidaja! Kuhu ta jääb?

(Jaaniuss ilmub.)

HIIR: Nüüd on valgem.
MUTT: Miks sa kohal ei ole? Magasid? Kui mitu korda ma sellele Jaaniussile olen rääkinud ... Aitab sellest ... (Sööb jaaniussi ära.)
HIIR: Pimedaks läks.
MUTT: Ära muretse, vader. Mul on palju laternaid. (Avab kapi.) Noh, kohtadele! Ronige välja ja valgustage.

Kapist ronib välja mitu jaaniussi ja moodustavad lühtri.

HIIR: Ah kui hea. Valgeks läks.
MUTT: See on kallite külaliste jaoks. Kuidas elad, vader?
HIIR: Elan hiljukesi, närin tasakesi.
MUTT: Kuidas tervis on?
HIIR: Tänan küsimast, tervis on hea. Lasksin täna hambaid tasandada.
MUTT: Või nii. Mis teil seal üleval ka uudist on?
HIIR: Ikka vanaviisi.
MUTT: Või nii.
HIIR: Tulin sinu poole asja pärast, vader. Isand Mesikäpa pojale on kuldhammast vaja. Tõin sulle tema poolt tervitusi. Ole hea, anna hamba jaoks kulda.
MUTT: Ah nii. Noh, mis siis ikka. Seda võib. Kellelegi teisele küll ei annaks, aga Mesikäpale annan. Ikkagi suur loom ... ja heasüdamlik ... helde. Kas on
palju vaja?
HIIR: Ühe hamba jaoks.
MUTT: Oota veidi. (Läheb ära. Tuleb tagasi raamatuga.) Siin on mul kõik kullatükid kirja pandud. Vali välja.
HIIR (vaatab raamatusse): Mitte midagi ei saa aru. Kes selle kirjutas?
MUTT: Kana oma jalaga kirjutas.
HIIR: Peaks temalt küsima.
MUTT: Eee-e ... See kana keedeti juba ammu supiks.
HIIR: Siit ei saa ju midagi aru, vader.
MUTT: Mis siis teha? Ehk mälu järgi? Mul on üks kamakas ... ole lahke, vahest sobib. (Läheb ära ja toob tüki kulda.) Vaata, on see kuld?
HIIR: Kuld. Ah, milline tükk.
MUTT: Võta. Tervita minu poolt isand Mesikäppa ja soovi talle head tervist ja pikka iga.
HIIR: Tubli ... annan edasi. Tänan sind, vader. Kas sa viiulit ka mängid?
MUTT: Kuidas siis? Mis mul, pimedal, muud teha! Minu ainukene lohutus on muusika. Õppisin uue laulu ära. Kas tahad kuulata?
HIIR: Oo-jaa!

Mutt toob viiuli.

MUTT: Kuula siis. (Mängib ühel noodil.) Ilus laul.
HIIR: Väga nukker.
MUTT: Ronisin ühel õhtul välja ja sääselt kuulsin. Mul on veel teinegi uus lugu. (Mängib tooni võrra madalamalt ühel noodil.) Aga ma ei tea, kas seda
laulis nüüd mõni herilane või kärbes. Ma armastan putukate muusikat.
HIIR: Hea küll, pean nüüd minema. Muidu hambaarst hakkab närvitsema. Tänan muusika eest.
(Läheb kullatükiga ära.)
MUTT (ühel noodil mängides): Ah, milline imeilus muusika!
E e s r i i e

KUUES PILT

Jänese uru juures. Siil taob alasi peal hammast. Jänes aitab teda. Jäneseemand tallab sepalõõtsa.

SIIL: Ptüi! Hoia kõvemini. (Lööb haamriga.) Keera ümber! Vaatame siis.
(Võrdleb ehtsa hambaga.) Pole viga. Kas klambrid paneme ülevalt?
JÄNES: Jah, ülevalt on parem.
SIIL (Vaatab ja hakkab klambreid hamba külge panema).
JÄNESEEMAND: Kas peab veel edasi tallama.
SIIL: Pole vaja. Sina teed talle hamba, tema aga proovib seda kohe sinu turjal.
JÄNESEEMAND: Ma rääkisin talle ka, aga ei, ei kuula. Tema peab ilmtingimata karu hambaid ravima. Sangar ...
JÄNES: Olen ju arst! Võin ma siis haigele ära öelda?
JÄNESEEMAND: Lähen ära. Nad tulevad varsti.
JÄNES: Kardad?
JÄNESEEMAND: Las ma kardan pealegi. Külm higi tuleb otsaette ja süda jääb seisma. Ah, kui teie neid oleksite näinud!
SIIL: Olen oma eluea jooksul palju karusid näinud ...

(Töötab hamba kallal.) Lärm.

JÄNESEEMAND: Oi! Tulevad! Lippame!

Jänesed lipsavad urgu. Siil jookseb veidi kõrvale ja tõmbub kerra. Top tuleb ja astub Siilile peale.

TOP: Ai! (Hakkab möirgama.)

Tulevad Tap ja Mesikäpp.

MESIKÄPP: Mis juhtus?
TOP: Ei tea ...näe, lamab.
MESIKÄPP: See on ju siil.
SIIL: Mina ise, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Ära lama tee peal.
SIIL: Kas siin on tee?
MESIKÄPP: Tee on seal, kus meie käime. (Topile.) Aga sina ole tähelepanelikum ... Vaata ette, ära loe vareseid. Kus on siis Jänes?
TAP: Oo! Taat, vaata!
MESIKÄPP: Hammas.
TAP: Ilus ... Läigib ...
TOP: Mina tahan samasugust!
MESIKÄPP: Sul on omad terved.
TOP: Ma ei taha omi! Tahan kullast. Tap saab, ja mille poolest mina halvem olen?
MESIKÄPP: ole vait!
TOP: Mina tahan kullast. Mul ka hammas valutab ... Ai ...(Möirgab.)
MESIKÄPP: Ära valeta! Jää vait! Kellele ma ütlesin? (Lööb teda.)

Top jääb vait.

Hei! Hambaarst! Oled kodus või jooksid minema?
SIIL: Ta hakkas kartma, isand Mesikäpp. Lähen kutsun ta kohe välja.

(Poeb urgu ja tirib jänese karvupidi välja.)

MESIKÄPP: Mis see siis nüüd tähendab? Jälle mängid narri!
JÄNES: Lõin araks, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: Pane hammas kohale! Tap, heida pikali! Sulle peaks redeli tegema.
JÄNES: Avage suuke ... Võtke käpad ära.
MESIKÄPP: Pole midagi. Sa toimeta temaga julgemini.
JÄNES: Ikkagi laps. Oih, palun aidake. Milline hammas ikkagi, isand Mesikäpp! Mitte hammas, vaid iludus! (Paneb hamba kohale.) Kinnitage klambrid
haamrikesega ... Koputage ettevaatlikult! Ega ei ole valus?
TAP: Ei. (Paneb suu kinni ja pigistab jänese käpa hammaste vahele.)
JÄNES: Ai, ai!
MESIKÄPP: Miks sa suu kinni panid, Tap?
TAP: Ta ju küsis minult, ma pidin vastama.
MESIKÄPP: Sina ole vait! Kas hammustas tüki otsast ära?
JÄNES: Pole viga, pole viga. Pigistas veidi.
MESIKÄPP: Lõpeta kiiremini!
JÄNES: Juba ongi valmis, isand Mesikäpp.
MESIKÄPP: No näita, Tap! Pole viga ... Kas mulle saad ka panna?
JÄNES: Palun väga ... Suurima rõõmuga.
MESIKÄPP: Aga kes välja tõmbab?
JÄNES: Jah ... väljatõmbajat pole.
MESIKÄPP: Peab paluma naist. Kedagi teist pole. Nüüd on siis kõik. Aitäh, Jänku! Ma mõtlesin, et sa ei kõlba mitte millekski, aga tööd teha sa oskad.
JÄNES: Õppisin, isand Mesikäpp. Igaüks võib õppida. Kui aga on tahtmist ja püüdlikkust.
MESIKÄPP: Kas tõesti igaüks? Ma peaksin ka mõne ameti õppima.
Lähme koju! Tap, Top. (Lähevad ära.)
JÄNESEEMAND: Tähendab, lõpetasite karu hambaga?
JÄNES: Lõpetasime ja jäime ellu.
JÄNESEEMAND: Oled mul tõeline kangelane! Lähme koju sööma!

Lähevad ära.

SEITSMES PILT

Mesikäpa koopa juures.

TAP: Top, kas tahad näha kuldhammast?
TOP: Ei taha.
TAP: Vaata, kuidas särab. Ah, milline hammas!
TOP: Mine ära! Taat, mis ta narrib!
MESIKÄPP (tuleb välja): Mis on lahti?
TOP: Ta narrib mind oma hambaga.
MESIKÄPP: Miks sa teda narrid?
TAP: Ma üldse ei narri teda. Ta on kade.
TOP: Jah, ei narri! Kogu aeg muudkui - vaata ja vaata!
MESIKÄPP: Kas sa puhastasid täna hammast?
TAP: Puhastasin.
TOP: Valetab, ei puhastanud.
TAP: Puhastasin. Vaata - läigib.
MESIKÄPP: Õige, läigib. Kuid ikkagi puhasta veel. Ega küll küllale liiga tee.
Tap puhastab hammast.
TOP: Kas siis mina jäängi ilma kuldhambata? Mina taha ka.
MESIKÄPP: Ära virise! (Harjutab, ringutab ja läheb ära.)
TAP: Vaata järele, kas puhastasin hästi.
TOP: Ma ei taha vaadata.
TAP: Ma küsin ju tõsiselt.
TOP: Must.
TAP: Valetad.
TOP: Läks mustaks ... üsna mustaks.
TAP (puhastab uuesti): Valetad, valetad!
TOP: Must, must. (Hüpleb tema ees.)
TAP: Jää vait ... Jäta järele! (Lööb teda.)
TOP: Kas sa kakled? Mõtled, et kui sul on kuldhammas, siis ma vastu ei löö. (Lööb vastu.)
TAP: Ah nii ... (Lööb teda, läheb kakluseks.)

Karuemand tuleb välja.

EMAND MESIKÄPP: Mis see siis on? Jätke järele! (Lahutab kaklejad.)
TAP: Tema narrib! (Ulub.)
TOP: Tema kakleb ... Tema hakkas peale ... (Ulub.)
EMAND MESIKÄPP: Ja kõik ainult selle hamba pärast! Et teil häbi ei ole! Läheksite ometi mängima! Kalu püüdma või ... (Läheb ära.)
TAP: Hüva, pean meeles.
TOP: Või ma sind kardan. (Märkab rohus midagi, läheb juurde. Tõstab kakluse ajal mahakukkunud hamba üles. Peidab ära, nii et Tap ei näe.) Ohoo!
TAP: Oled kadekops ja muud midagi. Kui sinul oleks kuldhammas suus?
TOP: Mulle pole vajagi. Mul omadki head küllalt. Tapike, näita oma kuldhammast , kuidas ta läigib?
TAP: Ei näita.
TOP: Näita! No näita, Tapike! Ma enam ei narri.
TAP: Jäta järele!
TOP: Mis, on sul kahju? Näita!
TAP: Ei.
TOP: Ta läigib nii ilusti ... Näita! Ma siis kiidan.
TAP: No hüva, vaata siis. (Teeb suu lahti, hammast pole.)
TOP: Ah, kuidas-särab! Kui ilus ... Ha-ha-haa!
TAP: Mis sa naerad?
TOP: Ei midagi ... Küll on ilus! Mine näita taadile!
TAP: Mis? (Pistab käpa suhu ja hakkab täiest kõrist möirgama.)

Mesikäpp tuleb välja.

MESIKÄPP: Mis on?
TAP: Ei ole-e-e ...
MESIKÄPP: Mida ei ole?
TAP: Ei ole-e-e ...
MESIKÄPP: Mitte midagi ei taipa. Aga mis sina naerad?
TOP: Tal pole enam hammast. Kaotas ära.
MESIKÄPP: Te panete selle hambaga mul pea ringi käima. No näita!
Tee suu lahti!

Tap teeb suu lahti.

Tõepoolest pole. Kuhu ta siis jäi?
TAP: Ei tea-a-a ...
MESIKÄPP: Kuhu sa ta kaotasid?
TAP: Ei tea-a-a ...
MESIKÄPP: Kui sa ära kaotasid, siis otsi üles! Ma ju ütlesin, ära tee koerust. (Otsib.)
TAP: Ma ei ole kusagil käinud. Ta peab siinsamas olema.
MESIKÄPP: Top, aita otsida!
TOP: Ärge otsige! Ma juba leidsin. Siin ta ongi. (Annab hamba Mesikäpale.)
MESIKÄPP: Imelik, miks ta ometi välja kukkus!
TAP: Tuleb tagasi panna. Pane tagasi!
MESIKÄPP: Ema!

Tuleb emand Mesikäpp.

EMAND MESIKÄPP: Mis siin lahti on?
MESIKÄPP: Mõtle, missugune lugu! Kuldhammas tuli ära.
EMAND MESIKÄPP: Kas tasub siis jänesel midagi teha lasta?
MESIKÄPP: See pole ju harilik jänes, ta on ju arst.
EMAND MESIKÄPP: Sa veel seisad tema eest!
MESIKÄPP: Noh, Tap, tule siia! Tee suu lahti! Miks ta ometi välja tuli?
(Vaatab.) Ema! vaata ... Tal kasvab ju uus hammas!
EMAND MESIKÄPP: Kus?
MESIKÄPP: Seal, kus hammast pole.
EMAND MESIKÄPP: Seda parem.
MESIKÄPP: Oma hammas lükkas kuldhamba välja.
TAP: Tähendab, kuldhammast ei pandagi tagasi!
MESIKÄPP: Milleks seda enam tagasi panna, kui uus juba kasvab.
TAP: Aga mina tahan kullast.
EMAND MESIKÄPP: Oma hammas on ikka kõige parem. Las ma võtan selle enda kätte hoiule. Võib-olla läheb kunagi vaja. (Läheb kuldhambaga ära.)
MESIKÄPP: Tähendab, jänes pole siiski süüdi! (Läheb ära.)
TAP: Mina ei taha oma ... Tahan kullast ... (Nutab.)
TOP: Ära nuta, Tapike. Meil on mõlemal omad, ühesugused ... Omad on ikka kõige paremad. Küsi, kellelt tahad!
E e s r i i e

MEIE NUKUTEATER * Eesti Riiklik Kirjastus * Tallinn 1958, lk.115.