METALLIDE KODUMAA
F. Bubleinikov

Missugused rasked ained "asustavad" Maa sisemust? Kas ei saaks kaevata, ütleme 50 või 100 km sügavust kaevu ja vaadata, mis leidub Maa sisemuses, ning tarbe korral kätte saada sealseid maake ja metalle? Mida sügavamale maakoorde tungime, seda kuumemaks muutuvad maakihid. Tuhande meetri sügavustes puuraukudes keeb vesi ja tungib aurupilvedena välja nagu aurukatlast.
Võib kindel olla, et 50-60 km sügavuses peab temperatuur ulatuma 1500- 2000 kraadini. Sellises kuumuses aga sulavad kõik kivid, samuti nagu liiv klaasivabriku ahjus. Et Maa sisemuses tõepoolest asuvad sulad kivimassid, sellest kõnelevad ka vulkaanide pursked, mille puhul paiskuvad üles hõõguvad gaasid ja veeaurud ning voolab välja sula kivimass - laava, mis tardub Maa pinnal kivimite kattena.
Tähendab, tahke kivikoore all asub sula kivimass, mis on üleküllastatud kuumade gaaside ja veeaurudega. Seda massi nimetatakse "magamaks", mis kreeka keeles tähendab paljudest ainetest segatud taignat.
Seepärast, kui me saaksimegi teha väga sügava puuraugu, siis tungiksid sealt kohutava jõuga välja hõõguvad gaasid ja aurud, nende järel aga tõuseks sula laava. Me looksime vaid uue vulkaani umbes nii, nagu kakssada aastat tekkis Mehhikos viljarikkal tasandikul üle öö vulkaan Jorullo. Kuid seal ei valmistanud inimesed laavale väljapääsu, vaid tulised gaasid murdsid ise endile tee läbi maakoore kivikatte ja tungisid maa pinnale, tuues enesega kaasa hõõguvvedelat laavat ja kuhjates kohedatest vulkaanilistest ainetest kuhikulise mäe.
Maakera ei saa olla täies ulatuses vedel, kuid tõenäoliselt lasub tema tahke koore all suhteliselt õhuke kiht venivat pehmet magmat. Maa sisemuses olevale "tahkele ainele on omane platilisus, see tähendab, ta on suuteline järele andma tema peal lasuvatele mandrite survele. Maakera sisemuse tahked ained, milledele avaldavad tohutut survet peallasuvad kivimid. Selle "tahke vedeliku" peal "ujuvadki" Maa mandrid.
Selleks, et oletusi teha Maa sisemuse tuuma koostise kohta on tarvis uurida maailmaruumi teisi kehasid. Meile mõõtmatuna näiv Maa oma mandrite ja ookeanidega on ainult väike planeedike teiste Päikese ümber tiirlevate planeetide hulgas. ta tekkis samast ainest, kui teisedki kehad maailmaruumis. Kõik planeedid, nende hulgas ka Maa, kujutavad endast kunagi Päikese küljest eraldunud osakest. Selles planeetidevahelises ruumis, kus Maa sooritab oma aastase teekonna ümber Päikese, tormab loendamatu hulk kivikesi ja tolmukübemeid. Kõige pisemad neist, tormates määratu kiirusega Maa õhkkonda, lähevad õhuosakeste vastu hõõrdumisest tuliseks ja muutuvad auruks. Need on "lendtähed"
Teatavail perioodidel kohtab Maa terveid kivide voolusid. Siis räägitakse tähesajust, lendtähti sajab nagu lumehelbeid tuisu ajal ja kustub hääletult atmosfääris. Suuremad neist kividest langevad sulanud pealispinnaga tükkidena Maa pinnale. Need on meteoriid.
Planeetide tuumad kujutavad endast metallide kõvastunud hiigeltilku, mis on eraldunud planeetide massi sulatisest.

F. Bubleinikov, Maaaarded. Trt., 1947. lk. 26 - 32.