MAAVÄRINAD VEE ALL Elliott Roberts Suured tsunamid Võib-olla kõige tuntuma suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja neljakümne kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust 15. juunil 1896. Jaapanlased andsid sellel nimeks Sanriku, sest see tabas kolme provintsi ("san" on jaapani keeles "kolm", "riku" - "maa"). Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal. Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli kuuldavasti kolmkümmend meetrit. See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja. Nähtavasti kõige imposantsem seismiline merelaine, niipalju kui usaldusväärsete teadete järgi otsustada võib, oli tsunami, mis ujutas üle Kamtsatka ranniku Lopatka neeme juures 1737. aastal. Selle laine kõrgus oli ligi seitsekümmend meetrit! Õnneks viibis tol hetkel rannas vähe inimesi. Krakatau vulkaani purse Ida-Indias 1887. aastal kohutas üles veevalle, mis tormasid läbi Sunda väina ning hukutasid Jaava ja Sumatra rannikul 36 500 mitte midagi aimavat inimest. See ei olnud siiski tõeline seismiline merelaine, sest seda ei tekitanud maavärin. Tsunami, mis muutis Lissaboni kuulsa maavärina veelgi hävitavamaks, oli linna enda piirides ainult veidi üle kahe meetri kõrge, kuid kaugemal lõuna pool jõe vastaskaldal kasvas ta kümne meetri kõrguseks. Palmilatvadeni ulatuv laine olevat tabanud Havai rannikut 1868. aastal. Teistel juhtudel olevat olevat laine murdnud tamme ja loopinud suuri kiviplokke just nagu munakaid. Coralli sadamas Tsiilis paiskas laine 1960. aastal üheteistkümne tuhande tonnise laeva sadamast üle linna kaugele avamerele. 1868. aastal kandis kahekümne meetri kõrgune laine Arica lähedal Tsiili rannikul Ameerika kaluripaadi "Wateree" ligi poole kilomeetri kaugusele sisemaale. Mida me siis nendest tsunamidest teame? Minevikus teati neist muidugi vähe, välja arvatud tõsisasi, et nad tekkisid pärast maavärinaid. Kuid segi see ei olnud kuni viimase ajani täiesti kindel. Jäid ju paljud merealused maavärinad hoopis märkamatuks, sest nad toimusid ookeanides, mis katavad neli viiendikku maakerast. Veelgi enam, üksnes mõned merealused maavärinad põhjustavad tõelisi tsunamisid. Ja selles seisneski Jaggari viga: ta püüdis küll maavärinaid "ette ennustada", kuid ei osanud kindlaks teha, missugust nende hulgast tuleb karta. E. Roberts. Värisev maa. - Tallinn: VALGUS, 1971. - Lk. 114-115.