Tõmmake sõnadele, kus on b, üks joon , kus aga on p, kaks joont alla! Habe kasvab kiiremini kui aru. Soolhapet leidub maomahlas. Lõbus on mängida haljal murul. Kuke lõpus on punane. Aida uksel on tugev taba. Ära tapa ussikest, temagi tunneb valu! Uba kasvab akna all. Upa, upa, oalilli, kasva, kasva, kaeralilli! Kibu seisab pingil. Muri, ära kipu kiisule kallale! Kõrtest kubu korjatakse. Valminud kupar tõmbub pruuniks. Vanakese pääd katavad hõbejuuksed. Aeg õpetab albi targemaks. Abi tuli ootamata. Kapi võti kadus ära. Ema toob kuurist puid kööki. Toop on riiulil. Kirjutage lünka b või p. A. Oma tu_a, oma lu_a. Armas laps, ki_e vits. Hoo_elda on kergem kui teha. Se_a käsi nii pea ei väsi. Lõ_us on le_ikus le_ada, mõnusam põõsa all puhata. Saa_ad jalas, var_ad väljas. Kõrred kõhisevad sir_i ees. Lam_ annab valgust. Lam_ad kardavad koera. No_edasti liiguvad kuduja nä_ud. Kits ei kõl_a kärneriks. La_s astus kassile kä_a pääle. Odav kau_ on tihti hal_. Sõ_ra kohus on sõ_ra aidata. Hoo_ langes hoo_i järele. B. Re_ane oli lu_atud ajal varakult kure talus. Ju_a eemalt lim_sas Rein keelt ja silis kä_aga ha_et, sest magus kü_sise lõhn tõusis vaderile ju_a väravas ninna. Kurg oligi kõik teinud, mis kokakunst iganes oskas. Mindi sööma ja re_ane mõtles: “Nüüd saa_ tu_li kõhutäie!” Aga kuidas kukkus Reinu sa_a sorgu, kui ta nägi, et laual kõik road seisid pika kaelaga pudelites. “Ära hä_ene ühti, naa_er!” julgustas kurg. Selle juures pistis ta oma pika noka pudelikaelast sisse, tõm_as ühe roatüki teise järele välja ja sõi ära. Rein aga keerles pudelite kallal nagu kass palava su_i üm_er. Nüüd tai_as re_ane küll, et kurg eilse vinger_ussi talle kuhjaga tasus, ja tühja kõhuga, hä_i silmad täis, lonkis Rein lä_i le_iku kodu poole.