KUS TOIMUB JÄRGMINE MAAVÄRIN? Elliott Roberts Atmosfäär, loomad ja muud objektid Gravitatsioon, kust see ka ei lähtuks, ei ole ainuke loodusjõududest, mis võib maavärinaid esile kuhtuda. Muutuvast ilmstikust sõltuv atmosfäärirõhk näib tühisena neile, kes ei ole varustatud tundlike aparaatidega. Vahelduva õhurõhu mõju laialdastel aladel võib aga olla külalt suur, et esile kutsuda tõsiseid tagajärgi. Mõnede uurijate arvates on olemas teatud sõltuvus maavärinate sageduse ja õhurõhu suuruse vahel: tõugete hulk sagenevat õhurõhu kasvades või alanedes. Mina igatahes kahtlen selle seisukoha õiguses. Teiseks maavärinate ettekuulutajaks võivad olla maapinnavõnked, mida tekitavad kauged tõuked. Huvitavat ajalist kokkusattumust üksteisest kaugel toimuvate maavärinate vahel on sageli täheldatud. Tõuked Põhja-Aafrikas 1755. aastal järgnesid mõned minutid pärast kohutavat Lissaboni maavärinat, kuid nende värinate seose kohta ei ole mingit teaduslikku põhjendust. Esineb veel muidki nähtusi, mis inimesi hämmastama panevad. Sageli on märgatud loomade hulgas rahutust ning ärevust otse tugevate tõugete eel. Seda ennet võiks pidada vahetuks hoiatuseks, kuid vaevalt oleks see usaldusväärne või küllalt varajane, et midagi ette võtta. Loomade reageerimist võivad põhjustada nõrgad võnked, mida inimesed üldse tähele ei pane. Kuid loomade ärevust kutsuvad esile ka pajud teised asjaolud, nagu väga kõrge sagedusega helid, mida inimese kõrv ei ole suuteline tabama. Maavärinaid esilekutsuvate põhjuste hulka võib lõppude lõpuks lugeda suure hulga mitmesuguseid nähtusi: aatomipommide plahvatusi, kuuma või külma ilma, äikesetorme ja muid salapäraseid ilminguid. Kuid ühtki nendest ei saa pidada tõepäraseks. Meil jääb üksnes oodata uusi teaduslikke avastusi, enne kui osutub võimalikuks maavärinaid ette ennustada. E. Robert. Värisev maa. - Tallinn: VALGUS, 1971. - Lk. 62.