AEG JA GEOLOOG

Maa arenemist juhtivate protsesside uurimisega tegelevad geoloogid. Geoloog teab, et mandrid pidevalt kord laskuvad, kord kerkivad. Vulkaanid paiskavad nagu mingid hiidmutid osa tihedamast süvaainesest maapinnale. Erosioon närib mägesid ja kõrgendikke ning nende lahtikistud osakesed kantakse nõgudesse ja meredesse. Et õppida tundma Maa ajalugu, peab võtma endastmõistetavana geoloogiliste protsesside aeglust ning geoloogilise ajaloo tohutut kestust.
Geoloog ei näe mitte püsivat maad, vaid alaliselt muutuvat pilti. Ta näeb, kuidas kujuneb Alpide või Kaljumäestiku kivisegadik: tekib ainult selleks, et samas saada erosiooni ohvriks. Ta näeb, kuidas meri ujutab üle mandrid, kuidas madalamad mered kaovad sootuks, tehes ruumi maismaataimestikule ja -loomastikule, kuidas hiljutisel merepõhjal mängitakse maha võimsad vulkaanietendused. Geoloog võib näha, kuidas muudavad oma asukohta mandrid, kuidas nad murduvad tükkideks kadudes merepõhja . . . Kuid pidage meeles, et kõik need sündmused on mõttes miljon korda kiirendatud. Kõik need "katastroofid" meie igivanal maal toimusid tegelikult kilpkonnasammul.

Suured mäestikud, nagu Alpid, Himaalaja ja Andid, moodustusid umbes 50 miljoni aasta jooksul. Maakoor kerkis seejuures kiirusega umbes 1mm sajandis. See esimene, rahulik periood vältas tunduvalt kauem - 100 - 200 miljonit aastat.