AAFRIKA DZUNGLITES
L. Kokk

Meie metsi ei saa mingil kombel võrrelda Aafrika džunglitega. Kujutlege endale metsa, kus puud kasvavad kuni 80 meetri kõrgusteks. See on kõige ülemine korrus. Siis kasvavad seal kuni 50 - meetrised puud. Ja lõpuks kõige alumine korrus. Kokku kolm korrust. Ja kõik see on liaanidega niivõrd läbi põimitud, et kirve abita ei saa seal sammugi astuda. Päikesekiired on võimetud sellest paksust rohelusest läbi tungima. Džunglites valitseb alati hämarus. Kõdunevatest puudest ja maapinnast tõusevad mürgised aurud.
Meie oleme harjunud sellega, et viigipuud kasvavad toas poti sees. Aafrika džunglites aga on viigipuu kuni 80 meetrit kõrge hiiglane.
Džungleid kutsutakse veel vihmametsadeks. Need igihaljad metsad asuvad üle kogu ranniku Guinea lahe ääres, kus troopilised paduvihmad on väga sagedased. Troopilises Aafrikas pole selliseid aastaaegu nagu meil - suve, sügist, talve ja kevadet. Siin on ainult kaks perioodi: vihma- ja kuivaperiood. Troopilist vihma valab nagu oavarrest kuni kümme korda päevas. Siis hakkabki kõik väga kiiresti kasvama. Näiteks kasvab bambus ööpäeva jooksul kuni üks meeter.
Troopilistes metsades kasvab üle 3000 liigi puid ja taimi, sealhulgas üle 1000 liigi suuri puid. Paljud neist puudest on väga hinnalised. Näiteks must ja punane puu ja sandlipuu. Aafrikast veetakse välja umbes 400 sorti hinnalist puitu. Paljud puud kasvatavad väga väärtuslikku vilja. Kohvi ja kakao kasvavad samuti puu otsas. Kõnnid ja märkad äkki heleda koore ja väikeste laikudega puud. Viies-kuues kohas on selle tüve külge kinnitunud piklikud kotikesed. Nendes kotikestes otsekui paunades kasvavadki kohvioad.
Kõrgete palmide otsas ripuvad kobarate viisi suured kookospähklid. Kui avad selle pealmise koore, siis saad kätte kõva pähkli. Kui selle koore sisse väikese augu teed, saad juua külma magusat piima. See on niihästi maitsev kui ka karastav kuumal ajal. Eriti kui kraadiklaas näitab 30-40 kraadi kuumust. On ka selliseid palme, mille viljadest saadakse õli. See on väga hinnaline produkt. Kohalikud elanikud kasutavad seda toitude juurde. Euroopasse aga veetakse seda õli kui toorainet parfümeeriatööstuse jaoks. On olemas ka veinipalmid. Selle palmi mahlast valmistatakse veini.
Ka loomi on džungleis väga palju. Džungli valitsejaks võiks ehk nimetada leopardi. Enamik kiskjaid kuulub kaslaste liiki.
Väga palju on siin ahve - määrkasse, paaviane. Käisime suplemas Kassu saare juures. Sellel saarel liiguvad ahvid karjadena ringi. Kohalikud elanikud peavad oma põlde ahvide eest kaitsma. Need võivad kõik külvid ühe ööga ära hävitada. Guinea pealinnas Konkris on palju taltsutatud ahve.
Linnas ringi jalutades märkad sageli maapinnal jooksmas suuri sisalikke. Nendele peavad jahti hiiglasuured kotkad - greifid. On väga kõhe tunne, kui su pea kohal puu otsas sellised hiiglased istuvad. Nende tiibade siruulatus on oma 2-3 meetrit. Need on samad kotkad, kes meil loomaaedades puuris elavad.
Džunglis on palju madusid. Neid on siin mitusada liiki. Paljud neist on mürkmaod. Mõni madu sülitab mürki kuni 6-7 meetri kaugusele. On olemas veel niinimetatud mangomaod. Mangomaoks kutsutakse teda sellepärast, et ta elab mangopuudel ja toitub nende maitsvatest viljadest. See madu on inimesele väga ohtlik. Tema hammustusele järgneb silmapilkne surm.
Aafrikas on ka elevante. Neid on aga väga vähe järele jäänud. Jaht nendele on keelatud. Need on ebatavalised - kääbuselevandid. Täiskasvanud loom on meie vasika suurune. Elevandipoeg aga hoopis pisike. Ta oli täiesti taltsas. Osavalt pistis ta oma londi meie taskutesse, otsis sealt kompvekke ja oli väga pahane, kui kommide asemel sigarette leidis.
Aafrika kontinendi loodus ja loomariik on väga rikas. Palju leidub siin inimesele kasulikku, kuid palju on ka kahjulikku. Meile, põhjamaa inimesele, on Aafrikas kõik ebatavaline ja huvitav.

Pioneer, 1963 Nr. 10. lk. 30.