URAAN. NEPTUUN. PLUUTO.
H. RaudsaarEespool käsitletud planeete tunti juba väga vanal ajal, viis aastatuhandet tagasi.
Uraani avastas W.Hershel 1781. a. Selle kaugus Päikesest on 19, 2 aü. ja tiirlemisperiood 84 aastat. Maaga võrreldes on ta ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Huvitav on Uraani pöörlemistelje asend: see paikenb peaaegu (8° kaldega) planeedi orbiidi tasandis. Seega tiirleb Uraan ümber Päikese, "lamades" kogu aeg "külili". "Päev" ja "öö" võivad seetõttu kesta mitukümmend aastat. Uraani pöörlemisperiood on 10 tundi 50 minutit. Tal on teada 5 kaaslast, kuid planeedi suure kauguse tõttu on nad väikeste instrumentidega vaatlemiseks liiga nõrgad. Uraani atmosfäär on oletatavasti sama koostisega kui Jupiteril ja Saturnil. Tema maksimaalne heledus on küllalt suur, et seda saaks binokli abil määrata. Jõukohane oleks ka Uraani liikumise jälgimine kas visuaalselt või fotograafiliselt, millest amatöörile juba mõnenädalase vaatlemise järel selgub, et tegu on planeediga, aga mitte kinnistähega.
Planeet Neptuun avastati Uraani liikumise korrapäratuse põhjal. Arvati, et Uraanist kaugemal peab olema planeet, mis teda häirib. J. Adams Inglismaal ja U. Leverrier Prantsusmaal arvutasid oletatava planeedi asukoha ja 1846. aastal õnnestuski saksa astronoomil J. Gallel uus planeet avastada. Nime sai see merejumal Neptunuse järgi.
Spektri põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni pöörlemisperiood on umbes 16 tundi. Eriti intensiivne on spektris metaani riba. Sealset madalat temperatuuri arvestades on ammoniaak arvatavasti tahkes olekus.
Neptuuni maksimaalne heledus on umbes kaks tähesuurust nõrgem Uraani omast, seetõttu on tema heleduse määramine väikese pikksilma abil küllalt raske ülesanne. Neptuun oma massilt 17, 5 ja ruumalalt 42 korda väiksem Maast. Tal on 2 kaaslast, suurem neist Triton.
Kõige viimase, üheksanda planeedi Pluuto avastas C. Tombaugh Lowelli observatooriumis 1930. a. Pluuto mass on peaaegu võrdne Maa massiga. Tema tiirlemisperiood on 248 aastat, keskmine kaugus 39, 5 aü. Orbiit on nii ekstsentriline, et tuleb kohati sissepoole Neptuuni orbiiti.
Pluuto vaatlemine on võimalik ainult suure pikksilma abil, sest planeedi heledus on väga väike.Raudsaar, H. Pilk tähistaevale. - Tallinn: VALGUS, 1975. - Lk. 50-51.