TÕRAVERE KUPLID Rein Veskimäe Tartust Elva poole sõites hakkavad silma Tõravere kõrgendikul asuvad heledad kuplid ja silikaattellishooned. Seal on Tartu Astrofüüsika Observatoorium, mis kannab Wilhelm Struve nime. Seda austusest eelmise sajandi teadlase vastu, kelle nimega on seotud Tartu Tähetorni tegevus. Oli ju Wilhelm Struve see, kes avastas tolle aja suurima läätsteleskoobiga üle 3000 kaksik- ja muutliku tähe ning esimesena maailmas määras tähtede kaugusi. Tartu Tähetornis on tehtud palju avastusi. Sealt on võrsunud sellised üle Eesti piiride tuntud astronoomid nagu Johann Mädler, Ernst Öpik, Taavet Rootsmäe, Aksel Kipper, Grigori Kusmin jt. Kuid ajapikku jäi rohkem kui poolteist sajandit tähetarku teeninud torn kitsaks ja ka vaatlusriistad ei vastanud enam kaasaja nõuetele. Kakskümmend aastat tagasi leiti observatooriumile uus, sobivam koht väljaspool linna. Tõravere kõrgendikule rajati teaduskeskus. Peahoones on konverentsisaal ja raamatukogu ning teadlaste tööruumid ja laboratooriumid. Töökodades konstrueeritakse ja ehitatakse uusi vaatlusriistu. Teadlaste käsutuses on elamud, kauplus, söökla ja sidesõlm. Tõravere instituudis töötavad mitme teadusala esindajad. Astrofüüsikute vaatlusobjektiks on tähed. Osa astronoome uurib Linnutee tähesüsteemi ning kaugete galaktikate ehitust ja arengut. Atmosfäärifüüsikud on huvitatud taeva soojuskiirguse täpsest tundmisest ning päikesekiirguse muutumise seaduspärasusest taimedes. Helkivad ööpilved jälle pakuvad huvi atmosfääri kõrgemate kihtide ja Maalähedase kosmilise ruumi tundmaõppimisel. Geodeedid peavad silma peal maakoore aeglasel püstsuunalisel nihkumisel, mida vastavate mõõteriistadega kontrollitakse. Ometi annavad observatooriumile erilise ilme hõbedaläikelised kuplid. Igal selgel ööl need avanevad, jättes tähtedega silmitsi teleskoobi ja vaatleja. Kuid tegelikult ei suuda inimsilm nõrgalt helendavaid tähti ja galaktikaid ka pikksilma abil seletada. Silma asendavad hoopis tundlikumad kiirgusvastuvõtjad või fotokaamerad, mis jäädvustavad tähe või galaktika kujutise. Fotomeetriga mõõdetakse tähtede heledust ja spektrograafiga pildistatakse tähtede spektrit. Spektri järgi saabki uurija teada, milline on tähe temperatuur, keemiline koostis või seal valitsev rõhk ja millised muutused tähega aja jooksul toimuvad. On ju ka tähel oma iga: ta sünnib, areneb ja lõpuks kustub. Niisuguseid vaatlusi on Tõraveres tehtud juba üle kümne aasta 70 - sentimeetrise peegelteleskoobi ehk reflektoriga ning kaksikteleskoobiga, mis koosneb kahest eri tornis asuvast pikksilmast, kummagi peegli läbimõõt ligi pool meetrit. Ent juba siis, kui nimetatud teleskoobid üles seati, otsustati ehitada Tõraverre ka pooleteisemeetrine peegelteleskoop. Rohkem kui aasta tagasi alustati sellega proovivaatlusi. Möödunud sügisel võeti uus teleskoop kasutusele. Uus reflektor on üsna kogukas, kaaludes 45 tonni. Ta asub 22,5 meetri kõrguses tornis, mida varjab 15 - meetrise läbimõõduga kuppel. Torni alumistel korrustel paiknevad vaatlusandmete töötlemiseks laboratooriumid ja abiruumid. Esialgu juhib teleskoobi tööd inimene. Tulevikus aga jääb see elektronarvuti hooleks. Arvuti otsib antud programmi järgi üles vaadeldava tähe, suunab sellele teleskoobi, registreerib mõõtmistulemused ja teeb astronoomile teatavaks lõpptulemused. Jätkatakse mittestatsionaarsete tähtede uurimist. Need on tähed, mille atmosfääri tihedus ja temperatuur muutuvad korrapäratult. Huvi pakuvad ka nn. külmad tähed, mille temperatuur ulatub siiski mõne tuhande kraadini. Nende kaudu on võimalik tundma õppida tähtede siseehitust. On välja kujunenud rühm noori teadlasi, kes koostöös teiste observatooriumide ja instituutide teadlastega püüavad leida uusi andmeid universumi kohta. Pioneer nr. 6 / 1977.