SALADUSTE PLANEET Nii nimetatakse Veenust - Maa lähimat naabrit. Öötaevas särab ta kõigist tähtedest ja planeetidest eredamini. Eriti õhtu- ja hommikutaevas paistab Veenus kohe silma. Tema kaugus maakerast on 40 miljonit kuni 260 miljonit kilomeetrit. Mitme sajandi jooksul on teadlased püüdnud uurida seda planeeti, kuid tulemusteta. Veenus on kaetud paksu pilvekihiga, millest ei näe läbi ka kõige võimsama teleskoobiga. Missugune on Veenus? Kas seal on elu? Vene ja ameerika teadlased on juba kergitanud katte planeedi mõneltki saladuselt. Väga tähtsaid teateid andis automaatjaam “Venera 4” teaduslik laboratoorium. Neli kuud kestnud lennu järel jõudis “Venera 4” ligemale 80 miljoni kilomeetri kaugusele Maast. Automaatjaam hakkas andma raadiosignaale. Esimene signaal jõudis vene teadlasteni 4 minuti 20 sekundiga. “Venera 4” teatas, et on jõudnud Veenuse lähistele. Paar tundi hiljem oli automaatjaam planeedi pinnast veel 10 000 km kaugusel. Tulid signaalid, mis teatasid, et automaatjaamast eraldusid uurimisaparaadid ja need laskuvad langevarjudega sujuvalt Veenuse pinnale. Signaalid teatasid: atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist; vähesel määral on vesinikku ja veeauru; järjest suureneb kuumus - juba üle 200 kraadi... Veenuse pinnal võib olla kuni 480 kraadi kuumust. Milleks? Kas sellepärast, et ta on Maaga võrreldes 42 miljonit kilomeetrit Päikesele lähemal? Arvutused aga näitavad, et kui Maa asuks samal kohal, kus Veenus, siis ei oleks maakeral kuumust üle 50 kraadi. Võib - olla põhjustab Veenuse kõrge temperatuuriplaneeti ümbritsev paks pilvkate? See laseb päikesekiiri Veenuse pinnale, kuid sealt soojuskiirgust enam välja ei lase. Võib - olla põhjustab kuumust hoopis mõni teine tegur? Siin on planeedi üks rohketest saladustest! Kindlasti võib ütelda, et Veenuse kuumuses ei ole niisugust elu, nagu on Maal. Või on elu siiski - arenenud ja kohanenud vastavalt Veenuse tingimustele? Paksu pilvkatte tõttu peaks Veenuse Päikese - poolsel küljel valitsema alaline hämarus. On tehtud kindlaks, et päev ja öö kumbki kestavad peaaegu kaks maapealset kuud. Aastaaegade vaheldus puudub. Aga kas Veenuse pind on ääretu kivine kõrb, kus möllavad tohutud tolmutormid? Või on pind kaetud hiiglaslike tulemägedega, mis lakkamatult purskavad hõõguvat laavat ja suitsupilvi? Jälle saladus! ... Saladuslik planeet ootab uute automaatjaamade lendu, ootab uusi uurimusi. Kõik Veenuse saladused ei ole veel lahendatud.   Pioneer nr. 12 / 1967.