Raketid ja kosmosesüstikudAndra Somelar Kosmoseteadus on arenenud eriti jõudsasti just viimasel aastasajandil.Kogu kosmose teadusele pani aluse gravitatsioonijõud, mida inimesed peavadtrotsima, et avakosmosesse jõuda.
Raketil ja süstikul suurt vahet polegi. Rakett on ainult väga pikk jatöötab reaktiivjõul, nagu süstik. Enamasti jääb rakett aga orbiidiletiirlema, süstik aga sööstab edasi, külastades näiteks Kuud. Üks kuulsamaidrakette on Ariane rakett, mis viis Maa orbiidile järjekordse tehiskaaslase.Sellel on neli reaktiivmootorit, mis on väga võimsad ja mille vägevus onvõrreldav ühe maailma kiireima reisilennuki Boeing 747 kolmeteistkordsevõimsusega. Üks selline rakett, Saturn 5, toimetas ka meie astronaudidKuule.Süstikud seevastu stardivad hoopis teisiti. Loomulikult on ka neilreaktiivmootorid, kuid neil on lisaks sellele kaks kiirendusraketti, misvarsti küljest heidetakse. Kuna kosmoselend on ülikulukas ettevõte, on needkiirendusraketid korduvkasutatavad. Nad visatakse nimelt langevarjudegavette, kust need hiljem ära tuuakse ja uueks lennuks ette valmistatakse.Samuti on süstikul hiiglaslik kütusepaak, mis heidetakse küljest Maaatmosfääri, kus see ära põleb. Küljest heitmine on igas mõttes kasulik, sestkogu kütus kulub stardi ajal ära. Loomulikult on veel süstiku enda seespiisavalt kütust. See hiiglaslik masin ei kuku hoopiski mitte koosmeeskonnaga merre, vaid maandub spetsiaalsel maandumisrajal ratastele.Samuti viib ka süstik tehiskaaslasi orbiidile.Ainuke taevakeha, kus inimesed on käinud, on meie Kuu. Lähitulevikus ei oleuusi reise aga kahjuks plaanis.Kasutatud kirjandus: Becklake, Sue. "KOSMOS, tähed, planeedid ja kosmoselaevad," (lk 8, 9, 10, 11)