MIS ON GALAKTIKA?
Feliks Krivin

Läbi terve maailmaruumi voolab piimajõgesid. Ära imesta midagi! Niisama palju, nagu on galaktikaid, voolab ka piimajõgesid. Sest et sõna "galaktika" on pärit kreekakeelsest sõnast galaktikos, mis tähendab piima. Ka vene keeles on kõige suurema Maalt nähtava tähekogumi nimi tõlkes "Piima tee".
Neid tähekogumeid ongi hakatud nimetama galaktikateks, justkui oleks tegemist mingite piimajõgedega.
Need pole aga mingid jõed, pigem juba saared. Tähesaared otsatus maailmaruumi ookeanis. Veelgi õigem oleks neid nimetada väikesteks oaasideks keset lõpmatut maailmaruumi kõrbe. Need oaasid ei ole küll tegelikult sugugi väikesed, nad on hiiglasuured, kuid lõputu kõrbega võrreldes tundub ka oaas selles pisike.
Meie maailmaruum on kui ainult väikesed oaasid, kuigi sellisest oaasist läbijooksmiseks kulub absoluutsel kiirustsempionil, valguskiirel, mitu miljonit, mõnikord aga tervelt miljard aastat.
Kas sa tead, kui pikk ajavahemik on miljard aastat?
Üksnes arvude loendamiseks kuni miljardini tuleb kulutada vähemalt kakskümmend aastat, kui vahetpidamata lugeda. Nende kilomeetrite kokkulugemiseks, mida valguskiir ühe tunniga läbib, kulub samuti kakskümmend aastat, sest valguskiir läbib tunnis miljard kilomeetrit. Niiviisi, tehes miljard kilomeetrit tunnis, läbib valguskiir Galaktika miljardi aastaga.
Selline siis ongi Galaktika, tibatilluke tähesaar maailmaruumi lõputus ookeanis. Milleks siin veel sõna "piim"? Arusaadavalt pole siin piimaga midagi tegemist.
Galaktika on saanud piimalt nime vaid seetõttu, et on kaugelt vaadatult taevasse valatud piima moodi. Nimetusi on sageli antud välise sarnasuse järgi. Näiteks Suur Vanker ja Väike Vanker on niimoodi ristitud tänu neile nimepanijaile, kelle meelest need tähekogud on vankrite moodi. Lõvi tähtkuju tundus lõvi moodi olevat, jänese tähtkuju jänese sarnane.
Paljude loomade, nagu lõvi, aga ka jänese, rebase, kaelkirjaku, luige, kotka, samuti ka mõnede asjade, näiteks vankri, kaalude ja lüüra nimed pandi tähtkujudele siis, kui neil endil olid juba nimed olemas, tähtkujud taevavõlvil olid aga veel ristimata.
Maailamruumi piimajõed on lihtsalt nime poolest niisugused, tegelikult ei voola neis mingit piima. Väga tähtis on osata eristada asja olemust tema nimest. Siis ei lähe sa tähtedelt piima tooma ega arva piima järele minnes, et lähed tähti otsima.

F. Krivin. Maailmaruum - kõige vaarema. Tallinn: EESTI RAAMAT, 1983. - Lk. 6-8.