Maa ründab Marssi
Täna õhtul jõuab Punasele planeedile USA sond
Pärast 21-aastast vaheaega laskub täna õhtul täpselt kell 20.07 meie aja järgi Marsi pinnale taas külaline Maalt - USA kosmosesond Pathfinder, mis on esimeseks sammuks maalaste invasioonis Punasele planeedile.
Alates 4. detsembrist Marsi poole teel olnud sond jõuab kiirusega 27 000 kilomeetrit tunnis Marsi atmosfääri kell 20.03. Kaks minutit hiljem, umbes kümne kilomeetri kõrgusel Punase planeedi pinnast, avaneb hoo aeglustamiseks langevari. Kaheksa sekundit enne maandumist avanevad neli õhukotti ning neli sekundit hiljem eraldub maandurist langevari ja pidurdusmootorid hakkavad tööle. Hetke pärast hüpleb õhukottidega ümbritsetud maandur nagu tennisepall Marsi pinnal ja peatub lõpuks Ares Valliseks kutsutavas piirkonnas, kus millalgi olevat voolanud jõgi. Pärast tombu rahunemist tühjenevad tasapisi õhukotid ning elektromobiilist ja baasjaamast koosnev maandur alustab tööd. Esimest kontakti Maaga on oodata südaööl.
Nupukas miniliikur
Maandurist vurab pärast õhukottide tühjenemist välja pisike kulgur Sojourner, mis on nime saanud eelmise sajandi naisõiguslase Sojourner Truthi järgi. Kulguril on kaks mustvalget stereokaamerat ja tema ninas on aparaat, mis määrab täpselt pinnase keemilise koostise. Kogutud info edastab kulgur baasjaamale, mis selle omakorda Maale saadab. Baasjaam ise kogub sel ajal meteoroloogilisi andmeid rõhu ja temperatuuri kohta.
Kui kaua minikulgur 190 miljoni kilomeetri kaugusel asuval planeedil ringi sõidab, pole veel selge. Laboritestide kohaselt peaksid päikesepatareid vastu pidama kolm kuud. Marsi tingimustes võivad nad aga tühjaks saada kuue kuni kaheksa nädalaga.
Enne Pathfinderit ehk "rajaleidjat" külastas Marssi viimati 1970. aastatel USA kosmosesond Viking, mis edastas Maale fotosid kivimoodustistest. Vahepealsetel aastatel pole maalased Marsile tunginud, aga nüüd tehakse taas suuri pingutusi ja kulutatakse hulgaliselt raha planeedi tundmaõppimiseks. Marsist on saanud tõeline moesõna, milles on kindlasti oma osa ka USA kosmoseagentuuri NASA eelmisel suvel tehtud avastusel, kus Marsilt pärit kivimist leiti elusorganismide kivistisi, mis lubavad oletada, et neli miljardit aastat tagasi eksisteerisid Marsil elusorganismid.
Pathfinderit on nimetatud esimeseks sammuks maalaste "invasioonis punasele planeedile". Nimelt on tulevaks kümneks aastaks kavandatud rohkem kui kümmekond sinnapoole kulgevat missiooni. Järgmisena saabub Marsi juurde septembris USA kosmosesond Global Surveyor ning tiirleb vähemalt neli kuud ümber planeedi, kaardistades selle pinda ja jälgides kliimat. Hiljemalt 2019. aastal, 50 aastat pärast esimese inimese astumist Kuule, peaks NASA kavade kohaselt maanduma Marsil esimesed inimesed. Sõit Marsile ja tagasi kestaks poolteist kuni kolm aastat, üle poole ajast tuleks olla kaaluta olekus. Missioon saab olema ülimalt riskantne, sest pika kaaluta oleku tagajärjel kaotab organism kaltsiumi ja luud hakkavad murenema, immuunsussüsteem nõrgeneb ning musklid taandarenevad nagu voodihaigel.
Sümboolne kuupäev
"Inimkatsetega" tahetakse teha kindlaks, kas vastab tõele mitmete teadlaste kinnitus, et teoreetiliselt oleks võimalik Marsil elada, sest planeet sarnaneb Päikesesüsteemis kõige enam Maaga. Samas on hulgaliselt probleeme, millest on aga asjatundjate väitel võimalik juba praeguse tipptehnikaga jagu saada. Esiteks on Marsil on hirmus külm - öised temperatuurid langevad miinus 80 kraadi kanti, päevased kraadid on miinus 30 ringis. Teiseks on seal õhk nii hõre nagu meil 30 kilomeetri kõrgusel ja seega ei saa sinna ilma skafandrita minna, sest veri võib keema minna.
Sümboolseks on peetud Pathfinderi Marsile jõudmise kuupäeva, 4. juulit, mis on ühtlasi USA iseseisvuspäev ja mil eelmise aasta menufilmis "Independence Day" ründasid tulnukad maalasi. "Me otsustasime, et targem on tegutseda vastupidi ja seega külastame meie neid esimesena," naljatas USA president Bill Clinton.
MERIT KOPLI (EESTI PÄEVALEHT 4. juuli 1997)