LINNUTEE TÄHESÜSTEEM H. Raudsaar Selgel ööl tähistaevast vaadeldes näeme taevas heledat vööd ehk paela. See on linnutee tähevöö, mis sügisõhtuti kulgeb enam-vähem põhja-lõunasuunas. Vanade eestlasete arvates näitas see rändindudele teed nende rännakul lõunamaale. Ta läbib Oroioni, Kaksikud, Sõnni, Veomehe, Perseuse, Kassiopeia ja Kefeuse. Luige heleda tähe Denebi kohal hargneb Linnutee kaheks. Suurem haru suundub Altairi juurde Kotka tähtkujus, väiksem Lüüra ja Maokandja tähtkuju, jätkudes ka taeva lõunapoolkeral. Kui meil õnnestuks Linnuteed tervikuna vaadelda, täheldaksime, et ta moodustub taevasfääril ligilähedaselt suurringi. Selle suurringi tasandi, Linnutee tasandi lähedusse ongi koondunud enamik nähtavaid tähti. Ka need tähed, mis tasandist kaugemal asetsevad, kuuluvad Linnutee tähesüsteemi. Peale selle kuulvad sinna gaas- ja tolmudud, supernoovade plahvatusjäägid, tähekettad. Kõik need objektid kuuluvad tohutu suurde tähtede-, gaasi- ja tolmukogumisse, mis on ligikaudu kettakujuline. Selle läbimõõt on üle 100000 valgusaasta, maksimaalne paksus neli kuni viis korda väiksem. Kettakujulist kuhjumist ümbritseb kroon ehk halo, mis koosneb hõredast gaasist ja mõnedest õige vanadest objektidest, nagu kerasparved ja teatavad muutlikud tähed. Linnutee tähesüsteemi nimetame lühemalt Galaktikaks (kr. keeles piimatee e. -ring). Peale meie tähesüsteemi on olemas veel sääraseid, neid kõiki nimetatakse galaktikateks. Oma tähesüsteemi aga märgime neist erinevalt suure algustähega. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Ta sisaldab ligi paarsada miljardit tähte, mille kogumass ületab Päikese massi umbes sama arv kordi. Päike on teiste tähtedega võrreldes oma massilt, heleduselt kui ka pinnatemperatuurilt keskmine täht. Ta asub täheketta serva ja keskme vahel, umbes 30 000 valgusaasta kaugusel keskmest ja 50 valgusaiata kaugusel sümmeetriatasandist. Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Suurem osa tema tähtedest, tolmainest ja gaasist on koondunud spiraalharudesse. Päike ise asub ühe spiraalharu sisemise serva lähedal. Galaktika aine tiirleb ümber Galaktika keskme. Raudsaar, H. Pilk tähistaevale. - Tallinn: VALGUS, 1975. - Lk. 70-72.