Kuu

Maa kaaslane
Maa lähim naaber kosmoses on Kuu ning astronoomid on teda uurinud mitmete sajandite jooksul peamiselt läbi teleskoobi. Viimasel ajal on kosmosesondid saatnud pilte ja teateid Kuult endalt. Kuule on maandunud isegi inimesed ning tema pinnal ka katseid läbi viinud. Seetõttu tunneme seda Maa  looduslikku kaaslast hästi.
Astronoomid arvavad, et Kuu tekkis Maast eraldi. Seejärel haaras teda aga Maa raskusjõud ning sellest ajast peale on ta tiirlenud ümber meie planeedi. Kuul pole atmosfääri ning tema pinnalt vaadates paistab taevas mustana. Päeval on Kuul väga palav ja öösel väga külm.

Kuupind
Kuu on kaetud heledate ja tumedate aladega. Heledaid alasid katavad kraatrid, mis on tekkinud meteoriitide löökidest. Mõned kraatrid on 160 km või suuremagi diameetriga. Tumedad alad on suured madalad tasandikud. Need moodustavad vulkaanidest Kuu pinnale valgunud laavast. Neid tumedaid alasid tuntakse kui “meresid” (“maria”), sest astronoomid tavatsesid arvata, et need piirkonnad on sarnased Maa ookeanide ja meredega. Praegu me teame, et Kuul pole vett, kuid neile aladele antud nimesid
kasutatakse edasi. Üks tuntumaid on Vaikuse meri. Siin asusid inimesed 1969. aastal USA “Apollo 11” kosmoselennu käigus esmakordselt Kuu pinnale.

Fakte Kuu kohta:
- Kuu on Maast umbes 380 000 km kaugusel. Ta on meie lähim naaber kosmoses.
- Kuu tiirleb ümber Maa. Selleks kulub ta 27 1/3 päeva.
- Kuu diameeter on 3476 km. Ta on üsna väike kaaslane. Sellele vaatamata põhjustab tema külgetõmbejõud merede ja ookeanide liikumisi Maal. Neid liikumisi nimetatakse loodeteks.


Materjal: raamatust “Kosmose uurimine” Brian Jones