KUU Hugo Raudsaar Maale kõige lähem taevakeha on Kuu. Tema keskmine kaugus Maast on 384400 km. Kuu teeb tiiru ümber maa keskmiselt 27, 32 päevaga. Sellest tiirlemisest ongi tingitud Kuu faasid, mis korduvad keskmiselt 29, 53 päeva järel. Et Kuu on esimene taevakeha, millele astus inimese jalg, siis on vaja, et tuntaks merede, kraatrite, mäeahelike nimetusi ja nende asukohti. Kuu tundama õppimiseks on tarvis vaadelda Kuud niihästi palja silmaga kui ka binokliga või pikksilmaga. Kuust üldise ülevaate saamiseks vaatleme algul täiskuud palja silmaga või binokliga, viies Kuul märgatud objektid vastavusse kaardiga. Merede ja nende kaudu suuremate kraatritega tutvumiseks on õpetlik meenutada muistendit kuunaisest (M.Kampmaa, Eesti lugemik, algkl. 2.õ.a.; Tartu 1936. lk. 242). Muiste läinud üks naine hilja laupäeva õhtul jõest vett tooma. Kuu paistnud selgesti ja naine öelnud: "Mis sa seal laiskled üleval, tule appi vett kandma." See pahandanud Kuud, ta tulnud taevast alla ja viinud naise kaasa. Kuu peal on ta veel praegugi ja tuletab meelde, et laupäeva õhtul ei tohi töötada. Kuul enesel aga pole aega laiselda. Ta peab maalt maale rändama, et igal pool pimedat valgustada. M.Eiseni ja eesti rahvaluule kogujatel on veel teine muinasjutt Kuust, nn. kuutõrvajast. Keegi tahtnud vargile minna. Kuu aga paistnud heledasti. Mees otsustanud minna ja Kuu enne ära tõrvata, et siis on pimedam, aga ta jäeti teiste varaste hirmuks kõige ämbriga Kuu külge kinni. Selle inimese leiame Kuu paremal pool: pead kujutab Selguse meri, keha Vaikuse meri, jalgu kujutavad Viljakuse ja Nektari meri ja tõrvapange Pilvede meri. Raudsaar, H. Vaadelgem planeete. Tallinn: VALGUS, 1969. - Lk. 30-31.