Taevas on nii palju tähti, et neid pole võimalik kokku
lugeda. Ometi on nad juba üle loetud. Tõsi küll, mitte kõik, vaid ainult need, mis
Maalt paistavad.
Maalt ei ole väga paljud tähed üldse nähtavad. Kõige rohkem ongi nähtamatuid tähti,
millest Maa midagi ei tea. Aga kas nad siis seepärast tähed polegi, kui neid Maalt ei
nähta? Tähed jäävad tähtedeks, hoolimata sellest, kas me neid näeme või mitte.
Iga täht on kusagil nähtav ja kusagil nähtamatu, ühele taevakehale lähemal, teistest
aga kaugemal.
Kui vaatad meile nähtavaid tähti, siis mõtle tingimata ka neile, mis meile ei paista,
kusagil ja kellelegi aga siiski paistavad...
F. Krivin. Maailmaruum - kõige vaarema. Tallinn: EESTI
RAAMAT, 1983. - Lk. 16.