KAS KAASLASEST VÕIB SAADA PLANEET?
Feliks Krivin

Kõik planeedid on ühtlasi ka Päikese kaaslased, kuid kõik taevakehade kaaslased ei ole planeedid.
On loomulik arvata, et planeedid erinevad kaaslastest ainult suuruse poolest, sest enamasti on nad muudest kaaslastest suuremad. Peaaegu kõik planeedid on kaaslastest suuremad. Peaaegu, kuid mitte kõik.
Näiteks Jupiteri kaaslane Ganymedes on suurem kui Merkuur. Sellegipoolest on Merkuur planeet, Ganymedes aga ainult kaaslane. Merkuur on küll ka kaaslane, kuid teda nimetatakse planeediks, mitte kaaslaseks.
Kas tead, milles on asi?
Merkuur ja kõik ülejäänud planeedid on Päikese kaaslased, Ganymedes on aga ühe planeedi, Jupiteri kaaslane. Kuidas saab ta siis planeet olla, kui ta on ise planeedi kaaslane.
Planeedi nime kannavad vaid valgust kiirgavate tähtede kaaslased ja muidugi vaid siis, kui nad on küllalt suured. Valgusallikate ümber tiirlevaid väiksemaid kaaslasi nimetatakse aga asteroidideks; see sõna tähendab "tähetaoline".
Ühtki planeedi kaaslast ei nimetata asteroidiks, sest nad tiirlevad planeedi, aga mitte tähe ümber. Tähe moodi väike taevakehake on aga asteroid siis, kui ta tiirleb ümber tähe.
Oluline pole see, kas taevakeha on kaaslaseks, vaid see, kelle kaaslane ta on - kas tähe, planeedi või mõne kaaslase kaaslane, mis tähendab, et teab kelle oma. Meie maailmaruumis kehtib reegel, et ütle mulle, kelle kaaslane sa oled, ja ma ütlen siis, kes sa ise oled.

F. Krivin. Maailmaruum - kõige vaarema. Tallinn: EESTI RAAMAT, 1983. - Lk. 21-22.