KAJAKAS Jelisaveta Tarahhovskaja VALJA JA TÄHED Tõuseb kuu ja tähed taas on taevas haljad. Raske toas on hoida poisse nüüd ja Valjat. Läbi vanast aiast, läbi sireleist - tiigi äärde tormab igaüks nüüd neist. Sirab täheparv ja Kuu, kõik nad nagu avaks suu, kõik nad nagu heidaks nalja: “Lenda meie juurde, Valja!” Kajakal on tiivus hoog, aerutõmbeist kajab roog. Suveõhk on nagu mesi, tuuleiilist õõtsub vesi. Valja sõnab tasakesi: “Tulen, tähed! Olen varsti teel. Kannatage vähekene veel!”

VALJA ÕPIB

Kosmosesse leiab tee
ainult julge, ainult see,
kes on koidu ajal jalul,
peseb, võimleb päeva alul,
magab öösel, nii et lust,
kes ei tunne isutust,
kel on korras silm ja kõrv,
kellel hirmu pole põrm,
kes ei ole pupujuku
ning raketis iga nupu
leiab kätte, meeles peab,
iga kangi mõtet teab.
Segada neid ju ei saa seal,
ega kosmos ole maa peal.

Tarkus tuleb kätte võita,
siis võib maa pealt ära sõita.

 

VALJA PARDAPÄEVIK

Kosmonaut kõik taevavärgid
pardapäevikusse märgib.

Kuidas Maa näib kõrgelt kena,
kumab helesinisena.
Kas on teispool ratasruutu
taevas kuuline või kuutu.
Tõusis päike või ehk loojus.
Suurenes ehk õhusoojus.
Või on külmas kangemas
elavhõbe langemas.
Ja kas paistab laeva ära
Linnutee pealt kauge sära.

Taevateated täpselt, veata
Valentina Maale teatab.

Taevakaar on tähti täis.
Iga täht sealt hüüdvat näis,
teretavat tähekeeles:
“On me kutse sul veel meeles?”
Tähepaist on soe ja ere:
“Tere, Valja, sulle, tere!”
Valja viipab: “Nõnda just,
näete, täidan lubadust!”

 

VALJAT KUTSUTAKSE KOJU MAALE

Särab tähti hiigelarv.
Hõikab Valjat täheparv:
“Tiirled, tiirled uljal hool,
Maa on nagu lõngapool.
Oled julge tüdruk, Valja,
kerid nagu niidi halja
ümber selle pooli sa.
Näib, et hüva kooli sa
kangruna vist said.”

Valja vaatab tervet ilma.
Kodumaa jääb talle silma -
heidab pilgu stepimaale...
Äkki kuuleb ta signaale:
“Siin konstruktor. Kajakas,
kas on miskit vajaka?”
“Ei.” - “Siis lase laeval kanda
ennast jälle koduranda.”
“Kuulen!” Valjalt vastus saabub.
Võtke vastu! Varsti maabub!
Kuigi tore oli lend -
Maal ta tunneb kodus end.

 

Valentina Nikolajeva - Tereshkova oli esimene naiskosmonaut ja oma kangelaslennu ajal sai endale nimeks Kajakas.
Kosmonaudiks aitas Valentina Nikolajeva - Tereshkoval saada langevarjusport, mida ta innukalt harrastas ja kindlasti ka kosmonautide kool. Enne seda töötas ta aga kangruna.
Need luuletused kõnelevad Valja lapsepõlvest, õppimisest ja kosmoselennust.

Täheke.