Tõmba lühikese u-ga sõnadele üks joon, pika ja ülipika uu-ga sõnadele kaks joont alla. Tule, tule, unekene! Tuule tiivul tuleb häda, sitika sammul lahkub. Kuri nutab kadeduse, hea rõõmu pärast. Lükka vanker kuuri alla! Piimapudel pisteti karjase kotti. Lumehelbed helgivad, puudel ehted uued. Ei keegi kahte surma sure. Suu teeb suure linna, käsi ei kärbsepesagi. Muda katab jõe põhja. Juba on hilja, asja see enam ei muuda. Must koer, valged hambad suus. Räägime nüüd millestki muust! Üksik puri valendb silmapiiril. Uuri ja puuri, kuni selgus käes! Kus on, kus on kurva kodu? Kaarel käis kuus korda kodutalus. Üks kask meil kasvas õues, just maja ukse ees. Lauale toodi leib, või ja juust. Suga on tarvis kangakudumisel. Suuga tehakse rohkem kurja kui kätega. Kaeva mulda, siis saad kulda! Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu! Koidukuma ehtes on päike tõusmas. Poolkülmunud teekäijale anti kuuma piima juua. Sule kergune, härja raskune? Laisk tööle, kärmas suule. Kirjuta lünka u või uu. K__ri koer magas k__ri all. Raha k__lus ruutu ära. Kaugelt kägu k__lus. S__re mehe teod ei s__re. Ju p__huvad kevadet__led ja lilled õitsevad, ja laulavad lindude h__led, ja kased kohavad! Oma t__ba, oma l__ba. Rahaahnus on kõige k__rja j__r. Mis m__lle j__tustad, koidikut__l? Kolmejalgne k__rivaim, raudhambad suus? T__lehoog k__stutab t__le. Kui su teod pole tr__d, ei siis __suta s__ s__d. S__vi kogub, talv tarvitab. Raudne r__n, siidine saba? K__st on pärit see mees? Maateaduse t__nnis j__tustas õpetja meile k__st. __s l__d pühib puhta toa. Ei p__du virgal tööd ega laisal aega. Kass kõndis siin ja seal ja l__rama jäi m__ru peal. Au on enam kui s__r rikkus ja vara. S__rel p__l on s__red j__red. Päike, sära lehek__l, et saaks sooja ! T__hisedes tõttab üle välja t__l, kolletanud lehed p__denemas p__l. Laula, laula, s__kene! J__ba hommikune k__ma, koidu ettek__lutaja, taeva palgeid palistamas. N__rmel ikka n__rinata, sõber, t_blisti tee tööd, siis sa pärast p__duseta p__hast nisuleiba sööd! Seal lahtise mere peal s__red t__led s__rt vabaduslaulu meil laulavad; seal vabadust hingad ja vabadust k__led ja väikestest püüetest vabaks saad. S__res metsas kohas põline k__sk. Mitusada käbi langes ta ladvast s__ ve lõpul samblasse. Kuivadest käbidest p__denes seemneid niiskesse m__lda ja hakkas seal idanema. Teisel kevadel ajas k__se seeme õrna eokese rohu vahelt välja. See ei olnud veel tollipikkunegi, sirgus aga sügiseks märksa s__remaks. Talvel kattis külmtaat õrna k__ seseemne üleni l__mega kinni. Kui viimaks kevad kätte jõudis, hakkas k__setaim hoolega edasi sirguma ja jämedamaks paisuma. Mõne aasta pärast oli k__setaim j__ba üsna s__reks ja sirgeks p__ks välja arenenud.