Tõmba lühikese a-ga sõnadele üks joon, pika ja ülipika aa-ga sõnadele kaks joont alla.
Üks kroon on sada senti. Saada mulle teateid kodumaalt! Hobuse kabi on kõva. Kaabi porgand mullast puhtaks! Virka ja viisakat last armastab igaüks. Hööveldajal langes laast laastu järele. Järves ujub palju kalu. Kaupmees ostis uue kaalu. Sadu kestis kogu öö. Aasale ilmus õhtuks mitukümmend saadu. Takune riie on kare. Pikk vikat niidab laia kaare. Malemäng nõuab mõtlemist. Kõik ei mahu marjamaale. Hapu kali on karastav. Kaali koored on mõrud. Haki pesa asub kõrgel müüril. Uks pandi haaki. Liiga sage vihm on viljale kasulik. Tall sörgib ema sabas. Sukk ja saabas saavad hästi läbi. Igas teatris on näitelava. Laavajõed voolavad tulemäelt alla. Õuest kostab vihmakrabin. Kraabin mulda, et saaks kulda. Udusulepadi on väga pehme. Paadi põhja nõrgus vett. Sõjaväes on vali kord. Laevamast paistab merelt. Laulikute kandlekeeled kõlisevad kodumaast. Saks sõidab saaniga, rentnik reega, mina kehva kelguga. Ei seal saaks kadedate kisa me rõõmu tulla rikkuma!
Kirjuta lünka a või aa.
K___deda k___ri ei kasva. Kes p___lju v___lib, p___hema s___b. Mida v___rem, seda p___rem. L___stutuli ei kesta kaua. Mure ei l___se m___gada. P___rem p___r pastlaid kui üks s___bas. V___le ei jää v___ka alla. S___niga sõitsin ma s___hinal. K___ru elab laias l___nes. Mida v___nemaks lähed, seda t___rgemaks s___d. Igas t___lus oma t___r. S___ja ___sta eest v___banesid meie esiv___nemad orjapõlvest. L___nde k___dus lauluhääl. Kõrs k___hiseb l___gedal ___sal. Vändra metsas Pärnum___l l___sti vana k___ru m___ha. Hiired t___htsid nõu pid___da, kuidas k___ssi vastu ___bi s___ks. Nüüd v___lju t___lve v___litsus on l___nest lahkunud. Tuhat toomelehte, s__da s___relehte, k___ks k___nelauakest? Üle ___sa ujub t___sa v___lge udu j___he vool. K___s tunned m___d, mis Peipsi piirilt käib Läänemere r___nnale ja Munamäe mets___lt, murult viib l___hke Soome l___hele?
Oli ilus suvine pühapäeva hommik, kui n___bri S___lme meile tuli mind m___sikale kutsuma. Kui em___lt luba käes, rutt___sime kiiresti männikusse, kuhu n___tuke m___d sai. Seda rõõmu, mis meil seal siis oli! Metsaalune oli m___sikaid täis: just kui pun___ne vaip oli üle raiesmiku tõmm___tud. Linnud siristasid puude l___dvas ja or___vad hüppasid oks___lt oks___le. Isegi metskitse silm___sime kaugem___l. Viim___ks olid meil korvid täis ilus___maid m___rju. Rõõmuga v___tlesime oma v___ra, puhk___sime n___tuke v___na h___va v___rjus ja tulime k___siku kaudu koju t___gasi.