Elu kosmoses

 Elu orbitaaljaamas või kosmosesüstikus polegi nii ebamugav kui alguses arvata võiks. Loomulikult on seal paljud asjad teistmoodi, kuid paljud aspektid samasugused nagu Maal. Kosmoselaevas võid sa kanda täiesti tavalisi riideid, sest laeva sees on rõhk samasugune nagu Maal.

 Paljude kosmonautide sõnul on alguses kõige võõrastavamaks asjaks kaaluta olek, mis häirib paljusid nii väga, et esimestel päevadel võib lausa "kosmosehaigeks" jääda.
 Mõnevõrra muutub ka su välimus. Kuna kosmonaudi pähe vajub rohkem verd, sest gravitatsiooni pole, läheb tema pea ümmarguseks. Ka kehakuju muutub. Nimelt muutub kosmonaut veidi pikemaks, sest ilma gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas kokku. Õnnetuseks nõrgenevad aga ka musklid, sest pole vaja teha rasket tööd kõndimise ja muidu liigutamisega.

 Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav süüa. Söögiriistad, nagu kahvel, nuga ja lusikas, kinnitatakse magnetjõul toidukandiku külge. Samuti on kosmosetoit veidi kleepuv, et see paremini kahvli külge jääks.

 Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ju ei voola.
 Õhku saadakse kosmoses lihtsalt: "kasutatud" õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse see kogu aeg puhtana.

 Isegi kosmoses tuleb trenni teha, sest muidu jääksid musklid liialt kängu. Selleks on olemas spetsiaalsed käimislindid.

 Samuti pole sul vaja voodit: sa ei püsiks ju seal! Magamiseks on spetsiaalsed magamiskotid, mis on kinnitatud seina peale. Seal oled sa kindlalt rihmadega kinni ja võid magada isegi pea alaspidi, sest olenemata asendist, tunned sa end alati ühtemoodi.
 Kosmoses saab ka väga edukalt töötada, võiks öelda, et isegi edukamalt kui Maal, sest kosmoses on võimalik toota palju aineid, millest Maal olles ei saaks unistadagi. Näiteks sulavad kaks metalli kosmoses kokku ühtlaselt, erinevalt Maast. Samuti saab seal valmistada ülipuhtaid kristalle, mida kasutatakse arvutites. Seal kõrgel üleval on toodetud isegi ravimeid, mille valmistamine Maal oleks võimatu.

 Ka kosmoselaevas on elu võimalik. Sinna üles viidud loomad, nagu kalad ja ämblikud, olid alguses kaaluta oleku pärast šokeeritud. Kalad ujusid näiteks kogu aeg ringiratast. Varsti harjusid nende uute tingimustega kõik loomad ja isegi ämblikud hakkasid uuesti oma ilusaid võrke kuduma. Venelased aga seevastu on enda orbitaaljaamades kasvatanud edukalt sibulaid ja ube.

 Kosmosetehnoloogia arengust on huvitatud tuhanded teadlased, sest ennustatakse, et Päike põleb varsti läbi ja kustub sootuks. Kuigi "varsti" on väga suhteline mõiste, sest Päikese kustumist ennustatakse ligikaudu kümne biljoni aasta kaugusesse tulevikku. Sellest hoolimata arvavad skeptilisemad teadlased, et see suursündmus võib toimuda ka varem ja nii peaksime olema kogu aeg valmis ja omama evakueerimiseks vajalikku kosmoselaeva. Selliseks puhuks peaks kõnealune kosmoselaev olema hiiglaslik, et mahutada tervet Maa populatsiooni. Samuti peaks seal olema gravitatsioon, sest on olemas piisavalt kohutavaid juhtumeid, kui astronaudid kosmoses hulluks on läinud. Paljud teadlased toetavad aga väidet, et selline teekond peaks ette võetama juba lähitulevikus. Lihtsalt huvi pärast ja loomulikult ka selleks, et avastada teisi Maa-laadseid planeete. Maa-laadsete planeetide avastamise võimalus on väga suur, sest juba praegu on astroloogidel teada sadu potentsiaalseid kohti, kus on olemas oma Päike ja planeedid, mis tiirlevad ümber selle. Avastatud on isegi mitmeid Maa-laadseid atmosfääriga planeete.

 Eespool pakutud väiteid on loomulikult väga raske uskuda. Võimalused, et Päikese läbipõlemine võiks üldse lähitulevikus juhtuda, on väga väikesed ja sellest piisab täiesti, et hoida miljonid Maa inimesed öösel rahulikuna. Pealegi ei ole Päike praegu veel keskealinegi ja ta valgustab meid veel kaua, kaua aega.

 Kasutatud kirjandus: "KOSMOS, tähed, planeedid ja kosmoselaevad" (lk 18, 19, 20, 21)
 Saatja: annulahe
Tartu Forseliuse Gümnaasium
7. a klass
Andra Somelar
2004. aasta