ASTEROIDID H. Raudsaar Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlevad laias vöös väikeplaneedid ehk asteroidid. Need on väikesed taevakehad (läbimõõduga mõnest kilomeetrist kuni 800 kilomeetrini), mis pikksilmas paistavad nõrga heledusega tähtedena. Asteroididele, mille jaoks on leitud kindlad orbiidi elemendid, antakse nimi ja järjenumber. Heledamad ja suuremad väikeplaneedid on järgimised: 1 Ceres, 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 8 Flora, 9 Metis, 12 Victoria. Paljudele asteroididele on pandud naiste, ajalooliste ja müütiliste isikute, teadlaste, maade, linnade jt, nimed: 87 Sylvia, 89 Julia, 101 Helena, 110 Lydia, 122 Gerda, 135 Hertha, 164 Eva, 182 Elsa, 249 Ilse, 285 Regina, 293 Brasiilia, 334 Chicago, 390 Alma, 391 Ingeborg, 435 Ella, 472 Roma, 477 Italia, 622 Esther, 675 Ludmilla, 716 Berkeley, 852 Vladilena, 1062 Ljuba, 1069 Planckia, 1379 Lomonossova, 1541 Estonia, 1566 Icarus, 1590 Tsiolkovskaja, 1603 Neva, 1648 Shaina. 1967. a. kinnitas Rahvusvaheline Planeetide Uurimise Keskus järgmised asteroidide nimed: Tsaika - maailma esimese naiskosmonaudi Valentina Nikolajeva-Tereskova auks, Subbotin, Jahhontova, Dubjago, Bojeva, Ukraina, Volga, Druzba, Mirnaja ja Krao (lühend Krimmi Astrofüüsika Observatooriumi nimest). Aseroidide üldarvu hinnatakse 100000-le. Tartu astronoomi V. Riivese vaatlused ja uurimised näitavad, et asteroidid pole kerakujulised, vaid korrapäratu kujuga kehad. Asteroidide päritolu kohta on neli hüpeteesi: 1) tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest; 2) tekkinud üheaegselt komeetidega; 3) tekkinud komeetidest - asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad; 4) tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel. Raudsaar, H. Pilk tähistaevale. - Tallinn: VALGUS, 1975. - Lk. 46-47.