MÄNNIKÄRSAKAD   Männikärsakaid on Eestis 3 liiki. Männikärsakal on kõval tumepruunil tuhmil seljal kollakaist soomustest tähnid või vöödid. Männikärsaka vastsed arenevad harilikult kännujuurtel. Suvel tehtud metsaraie loob head eeldused metsakahjurite ja haiguste leviks. Pärast raiet on tavaks saanud vallitada raiejäätmed oksarehadega. Niisugused oksavallid kujunevad väga heaks söödamaaks ja sigimiskohaks metsakahjuritele, eeskätt männikärsakatele. Vastsed nukkuvad ja neist kooruvad valmikud, kes elavad 2-3 aastat. Mais, juunis männikärsakad lendlevad ja munevad. Männikärsakad närivad noorte okaspuude koort. Männikärsakad põhjustavad igal aastal sadade tuhandete istutatud männi- ja kuuseistikute surma. Männikärsakate tõrjeks kasutatakse putukamürke, mürkhõrgutisi ja kaevatakse püüniskraave.