LUGU LAISAST MEHEST, KES ÜHTEGI TÖÖD Elas kord üks mees, kes oli nii laisk, et kui mõnd tööd hakkas tegema, ei viitsinud ta seda tööd kunagi lõpetada. Hakkas see mees hambaid pesema. Peseb ja peseb, peseb ja peseb, ise mõtleb, et aitaks küll, hambad juba puhtad, aga ära lõpetada ei viitsi. Pesigi seni, kuni hambahari katki murdus. Läks mees uut hambaharja ostma. Poes aga tuli müüjale harja eest raha maksta. Mees maksis ja maksis, muudkui maksis ja maksis, kuni kõik raha otsas. Ei jäänud bussirahagi, pidi jala koju minema. Üks teine kord jälle hakkas see mees puid lõhkuma. Lõhub ja lõhub, lõhub ja lõhub, kõik puud juba lõhutud, aga tema ei viitsi kohe kuidagi lõhkumist lõpetada. Lõhkus mees siis naabri puud ka ära ja veel teise naabri puud ja kolmanda naabri puud ja neljanda naabri puud ja lõhub vist siiamaani teist inimeste küttepuid, kui vaid kirves katki pole läinud. Inimesed ütlevad, et küll on virk mees. Aga ta on ju hoopis laisk, ei viitsi tööd lõpetada. Aga üks teine mees mõtles, et kirjutab sellest laisast mehest loo. See teine mees oli kah laisk, hakkas lugu kirjutama - kirjutas ja kirjutas, kirjutas ja kirjutas ja ei viitsinud kuidagi kirjutamist ära lõp…….. Täheke nr. 12 / 1977 |