LAPSESUU

Vanaema tuleb apteegist.
“Mis siin karbis on?” küsib Mari.
“Ussimürk, seda hakatakse mulle süstima.”
“Kas see on valus ja mürgine?”
“Arvan, et on.”
“Kas sa siis sured ära?”
“Ei sure, võibolla hakkan hoopis sisisema ja roomama,” püüab vanaema lapse tuju parandada.
“Ei, ära sure, ära sisise ega rooma kah!” hüüab hirmunud tüdruk.

“Emme, mis see müriseb?” upitab Kadrin aknast taevasse vaatama.
“Lennuk lendab.”
“Kus? Näita!”
“Kulla laps, me ainult kuuleme teda, me ei näe.”
“Miks?”
“Ta lendab praegu väga kõrgel.”
“Võtame siis redeli!”

Kadrin laob oma mänguklotsidest müüri külmkapi seina najale.
Ema: “Korja nüüd klotsid kokku, hilja on juba.”
Kadi: “Ei saa.”
Ema: “No korjame koos, ma aitan...”
“Las olla!” läheb vastuhakk tõsiseks. “Külmkapp ei seisa muidu püsti.”

Ema toob mänguasjapoest Kadrinile toreda kaelkirjaku.

“Kaamel sul juba on. See vahva pika kaelaga loom on kaelkirjak. Kaelkirjak - jääb hästi meelde!”

Õhtul tuleb isa töölt. Kadrin jookseb uksele vastu, kaelkirjak kaenlas: “Issi, minul on kirjakaamel.”