KÕIKTEADJA Kord küsiti mehelt, kes omateada väga tark oli ja kõike teadis, kas ta on kokre näinud. “Jaa, muidugi,” vastas mees, “see oli eile või üleeile, kui ma teda viimati nägin.” “Kus kohal sa teda juhtusid nägema?” küsiti edasi. “Kus mujal kui metsas,” ütles kiitleja, “seal tuli ta mulle vastu.” “Kas tundsid ka hirmu, kui teda nägid?” “Mina küll mitte, teised panid plehku.” “Miks siis teised kartsid?” “Noh, koger ajas suu ammuli ja tahtis neile kallale karata!” “Missugune suu kogrel oli?” “No kuidas seda üelda, oli umbes niisugune nagu hundi suu.” “Aga, kallis mees, koger elab vees ja on ju kala.” “Ah kala! Siis nägin ma teda täna hommikul.” “Kus?” “Kaevus.”
Laste sõna. - Tallinn: ERK, 1960 - Lk. 333. |