KAVAL TÜDRUK PÄRIB KOLM MÕISAT

Elas kord rikas, kuid väga ihne mõisnik. Ta ei julgenud isegi abielluda, kartes, et naine vahest liiga palju sööb.

Keegi kaval tüdruk saatis jutu laiali: ta söövat lõunaks ainult ühe hernetera. Mõisnik seda kuuldes kosis tüdruku omale naiseks. Naine sõigi iga päev lõunalauas ainult ühe hernetera ja muud midagi, kuigi mõisnik teda katseks sööma sundis.

Mõisnik pidi varsti ära sõitma, ja naine, kes mitu päeva juba tühja kõhtu oli kannatanud, laskis endale kolm noort kukke küpsetada ja sõi need kõik ära.

Mõisnik märkas koju tulles kohe kukkede kadumist ja küsis teenijatelt, kuhu need jäänud. Kuuldes, et ta naine kuked ära söönud, ehmatas ta nii, et sai rabanduse.

Surmavoodil, sugulased ümber, sai ta veel vaid oiata: "Minu naine kõik kolm, kõik kolm..."

Sugulased ei osanud seda sonimist teisiti seletada, kui et naine peab pärima kõik kolm mõisat, mis ihnsale mõisnikule kuulusid, ja nii saigi naine kolme mõisa omanikuks.

Eesti Rahvanaljandid. Mõis ja kirik. Koost. S. Lätt. - Tallinn: ERK, 1957. - Lk. 35 - 36.