HAUKUV SOKK
Suvitati maal. Oli õhtu ja lapsed sättisid ennast toas juba vooditesse. Korraga kostis õuest koledat häält. Niisugust, nagu oleks keegi ühtaegu haukunud, korsanud ja röhkinud. Ehmunult rüsisid lapsed akna peale vaatama, ei näinud aga midagi eriskummalist. Ainult isa istus köögitrepil ja kuivatas pestud jalgu. “Mis kole hääl see oli?” küsisid lapsed temalt. “See või?” ühmas isa. “Mis koledat seal nii. Sokk haukus.” Ja tõmbas jalga soki, mille august väike varvas otsa välja pistis. Lapsed vahetasid nõutult pilke. Kas tõesti võis nii väikese auguga sokk nii hirmsat häält teha? Aga isa ju ometi ütles...
Nõukogude Naine. Nr. 5 / 1986. - Lk. 19. |