Lapsed, lapsed, teate vist,
vaadake või kalendrist, –
täna käes on meil a p r i l l!

Seda teab ka kutsu Vipa,
händ tal liigub lipa – lipa.

Vipa mõtleb: "Ah sa mait!
Näe, sealt läheb onu Pait, –
tarvis tal aprilli teha."

Vipa tormab kõigest väest
Paidi järel alla mäest.

Seal ta mehe juurde tõttab,
haugub nii kuis kõri võtab,
ikka "iuh!" ja ikka "auh!"
"Tule lase piuh ja pauh, –
jänes kükitamas mäel.
Tule vaata, ta on seal."

Onu Pait ei oota kaua,
kahmab pihku püssiraua:
"Kus on jänes? Näita, Vipa?

Mina ise ruttu ka
tulen jänest surmama."

Vipa naerab nii mis kole:
Pait ju näeb, et jänest pole.
Nali oli tõesti tore!

Mõtlemiseks:
Miks tahtis kutsu onu Paidile aprillinalja teha? Kes oli onu Pait? Kuidas sai Vipa teda kergesti petta?

Johannes Käis, "Esimesed Vaod", J. Ratassepa trükk, Tallinnas 1936.