Kotermann hoiab laevamasti
(tõlkinud Kristi Salve)

Kotermann on laevavaim. Näha teda küll ei saa aga kuulda küll. Kord juhtus ühel laeval pika merereisi ajal selline lugu.  Meremehed olid laevas ikka ja jälle kopsimist kuulnud, ilma, et kopsijat kusagil näha oleks olnud. Keegi ei osanud arvata, kes see võiks olla.

Ühel õhtul, kui parajasti hästi tugev tuul puhus, kuulis roolimees, kuidas keegi nähtamatu hüüdis: “Ma ei suuda enam kauem kinni hoida, ma lasen lahti!”

Roolimees ei vastanud selle peale midag i- ja kellele ta oleks vastanudki?

Tüki ajapärast hõigati uuesti: “Ma ei suuda kauem kinni hoida, ma lasen lahti!”

Roolimees oli ikka vait, kuni juba kolmandat korda ikka sedasama hüüti. Viimaks hõikas ta vastu: “No eks sa lase siis lahti, kui enam hoida ei jõua!”

Kohe kostis hirmus ragin ja kolin: mast murdus ning langes laevale tükkis purjedega. Alles tagantjärele said laevamehed aru, et see hüüdja oli olnud kotermann. Mast oleks juba ammu murdunud, sest see oli pehkinud. Kotermann hoidis masti oma jõuga püsti, kuid tugeva tuulega ei suutnud ta seda enam teha.

Meremehed uskusid, et kotermann on enamasti heatahtlik ja aitab inimesi. Igal laeval on oma laevavaim, kes asub sellesse elama juba laeva ehitamise ajal.