KORALLIMERI
Korallimeri asub Vaikse ookeani kaguserval. Temaga külgnevad teised ääremered - Uus-Ginea, Fidzhi ja Tasmani meri. Korallimerd piiravad Austraalia ja Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Torrese väin ühendab teda India ookeaniga. Korallimerel on üks suurem laht - Paapua laht Uus-Gineas. Suurim sügavus on 9165 meetrit. Pärast ekvatoriaalsete vete lämmatavat kuumust on lausa rõõm sõita Korallimeres. Värskendav, väheliikuv passaat puhub ühtlaselt idast. Ridamisi lähenevad lainete valged harjad saarte madalaile randadele. Randa pääsmata murduvad lained neid püüdvatel vallrahudel. Tumeda vee ribad annavad tunnistust süvaveest. Neid mööda läheneb laev rannale. Kui on õnnestunud leida läbipääs, jääb ta seisma vaikses vees rahude kaitse alla, kuhu lained ei küüni. Siin on laevakiilu all metsad. Roosad, kollased, rohekad lehtedeta puud tõusevad põhjast, ronivad mööda rannanõlva üles, tihenevad läbipääsmatuiks padrikuiks. Need on korallid. Seisvas vees moodustavad nad kogumeid, mis meenutavad seeni, turritavate soomustega kuusekäbisid, vihmavarje. Jämedad, lühikeste oksakestega harud sirutuvad valguse poole. Rahusid ümbritseb korallipuru, mida tõus on siia kokku kuhjanud. Korallimeri - see on rahud, igal sammul rahud, ja tuhanded saared. Võib lõpmatult imetleda esimeste meresõitjate osavust, kes oma laevad ilma kaartide ja lootsiraamatuteta Korallimerre juhtisid. Laevakiilu all muutub mere sügavus hüppeliselt. Mastides pidasid vahti kümned madrused, iga hetk valmis purjesid alla laskma. Värvirõõmsate kalade meri. |