KAPTEN HUDSON JA TA POEG
S. Sahharnov

Hudsoni lahe kaardil on selle kõige lõunapoolsemas tipus väike abajas. Seda nimetatakse James`i laheks.

Kapten Hudsoni traagiline saatus vapustab kõiki, kes sellega tutvuvad. Hudson tegi kolm reisi, et avastada teed läbi Arktika vete Vaiksesse ookeani. Teda kannustas soov olla esmaavastaja.

Ta tegi ühe vea teise järel. Meeskonnad olid tema laevadele värvatud juhuslike inimeste seast - peamiselt madrustest, kes olid harjunud seilama soojades troopikameredes. Kahel korral, kui nad jääni jõudsid, tõstsid madrused mässu. Põhjaalade karmus ja kapteni hulljulged unistused heidutasid neid.

Enne viimast ekspeditsiooni suri Hudsoni naine ja kapten võttis alaealise poja endaga reisile kaasa.

Usaldus Hudsoni vastu oli kõigutatud. Londoni kaupmehed, kes laeva varustasid, panid ta laevale veel teise kapteni, kel oli õigus Hudsoni otsuseid ümber muuta.

Vaevalt Londonist lahkunud, pani Hudson teise kapteni Thamesi kaldale maha. Peatuse ajal Islandi sadamas hakkas meeskond mässama; surunud mässu maha, purjetas Hudson ebaustava meeskonnaga Ameerika rannikule. Ta otsustas mööduda Ameerikast põhja poolt ja jõuda läbi polaarjää Hiinasse ja Jaapanisse.

Sõitnud ümber tühja Labradori poolsaare, nägi Hudson, et rannik kulgeb järsult lõunasse. Ehk ongi see ammuoodatud läbipääs? Kuid peatselt seisis laeva ees seinana lahe läänerannik. Oli novembri algus. Hudson otsustas talvituma jääda ja jätkata sõitu järgmisel suvel.

Üldiseks imestuseks möödus talv õnnelikult. Edukas linnujaht täiendas laeva tagasihoidlikke toiduvarusid.

Saabus kevad ja laht vabanes jääst. Laev heiskas purjed. Kuid siis puhkes mäss. Kapteni visadusest hirmutatud madrused, kartes uusi otsinguid ja talvitusi, sidusid Hudsoni kinni ning jätsid ta koos poja ja seitsme temale truu madrusega paadiga merele.

Laev läks Inglismaale. Rohkem pole Hudsoni, tema poja ja madruste saatusest midagi teada. Ilmselt nad hukkusid…

Kapten Hudsonile võib küll paljugi süüks panna, kuid oma eesmärgi taotlemisel ei tundnud ta kõhklust.