INIMENE

Kõige kõrgemalt arenenud elusolend maakeral on inimene. Tema lähimad sugulased loomariigis on inimahvid. Me ei põlvne aga praegu maakeral elavatest gorilladest, simpansidest või orangutangidest. Meil olid inimahvidega ühised eellased, kes elasid palju miljoneid aastaid tagasi ning surid välja juba ammu.
Sel ajal kui praegused inimahvid eluga puu otsas kohanesid ning üksnes harva maa peal käisid, arenes inimene edasi ja õppis püsti käima. Nüüd ei olnud tal edasiliikumiseks enam käsi vaja. Meie esivanemad hakkasid kätega tööd tegema. Alguses kasutasid nad looduslikke esmeid - kive ja kaikaid. Hiljem õppisid nad ka tööriist valmistama.

INIMRASSID


Kui meie esivanemad, kiviaja inimesed, asustasid järjest suuremaid maakera alasid, sattusid nad väga erinevatesse kliima- ja elutingimustesse. Paljude põlvkondade vältel kujunesid välja ka erinevused kehaehituses. Loodusliku kohanemise käigus tekkisidki inimrassid. Troopikaaladel arenes välja negriidne rass. Tema tume nahavärv on tõhus kaitse tugeva päikesepaiste vastu. Laia nina teket mõjutas arvatavasti niiske ja soe õhk. Rassitunnused on ka mustad kräsujuuksed ja pruntis huuled.
Põhja pool, päikesevaestel aladel, tekkis europiidne rass, keda iseloomustab hele nahavärv, sirged või lainjad juuksed ja kitsas nina.
Gröönimaad ning suurt osa aasiast (Hiinast ja Jaapanist Siberini) asustab mongoliidne rass. Selle rassi esindajail on kollakas või pruun nahk, lame nägu, pilusilmad ja sile must juus. Rassierinevused on peamiselt välised. Bioloogilistelt põhiomadustelt sarnanevad inimesed üksteisele. Kõik rassid on võrdvõimelised looma vaimseid väärtusi.

M. Kurze *INIMENE, TERVIS, ESMAABI* Tallinn * Kirjastus "Eesti Raamat" * 1983