INDIA OOKEAN India ookean paikneb nelja mandri - Aasia, Austraalia, Antarktise ja Aafrika vahel. Oma äärtel moodustab ta Punase, Araabia, Andamani, Timori ja Arafura mere ning mõned lahed, millest suurimad on Pärsia, Bengali, Suur Austraalia ja Carpentaria laht. Keskmine sügavus on 3000-4000 meetrit, suurim sügavus 7450 meetrit. Suurimad sadamad on Bombay, Madras, Kalkuta, Colombo, Dar es Salaam, Fremantle. India ookean ulatub ekvaatorist Antarktikani. Nagu iga teinegi ookean, on ta suur ja tühi. Üle India ookeani läheb vähe õhuliine ja laevad sõidavad enamasti rannikulähedasi faarvaatreid mööda. Aafrika lõunapoolseima tipu, Nõelaneeme juurde ilmuvad kord aastas jääpangad Antarktika jäämägedest. Kobedad jääkambad ujuvad vaevu märgatavalt kõikudes laugjal ummiklainel. Omal ajal sõitsid siin Vasco da Gama laevad. Üle India ookeani sõitev meremees saab igasugust ilma: ekvaatoril tuulevaikust, neljakümnendatel laiuskraadidel orkaane, kaugel lõunas lumetuisku. India ookeanis on palju väikesi saari. Peaaegu kõik nad kas asuvad Aafrika ranna lähedal või kaugenevad pikas reas Aasia mandrist lõunasse. Kaks suuremat saart on Sri Lanka ja Madagaskar. Arvatakse, et Madagaskar kujutab endast kunagi eksisteerinud Lemuuria mandri säilinud osa. Seal elasid suuresilmalised, pikatoimelised leemurid - inimesesarnased poolahvilised. Veel praegugi võib Madagaskari tihnikutes leida nende kummaliste loomade järglasi, kuigi mandrit enam ei ole. Sügisel algavad Madagaskari randade juures tsüklonid. Nad suunduvad lõunasse, tugevnevad ja kanduvad pikkamööda itta. Öö India ookeanil on unustamatu. Pimeduse saabudes hakkab laeva ahtri taga meri helendama. Laevakruvist segi löödud vesi näib süttivat ja vedel leek laevale järele voolavat. Mustavast sügavikust viravad laevale vastu tuled. Need on kalad. Häiritud ookean helendab. |