AMEERIKA AVASTAMINE

Sel suvel lendas kaaren Kaarel Ameerikasse. Loomulikult lennukompanii “Estair” abiga. Kaarel võttis seal osa ülemaailmsest eesti kaarnate päevadest. Samal ajal tähistasid ameerika kaarnad jälle Ameerika avastamise 500-ndat aastapäeva. Tegelikult polnud Ameerika enne seda ka kusagil peidus. Lihtsalt Euroopa elanikel polnud ta olemasolust aimu. Sestap Kaarel nii põhjalikult uuriski, kuidas see Ameerika avastamine käis.

Selgus, et vaene Christoph Kolumbus eksis 500 aastat tagasi rängalt. Tema otsis hoopis lühemat laevateed Euroopast Indiasse. Kuni oma elu lõpuni oligi ta veendunud, et Ameerika on India. Sellepärast nimetati ka Ameerika elanikke indiaanlasteks. Üldse purjetas Kolumbus Euroopa ja Ameerika vahet neli korda. Kahel esimesel retkel jõudis ta vaid saartele Ameerika rannikul.

Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud. Täpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat väikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared.

San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest, kuid otsustasid ikkagi indiaanlasi harida euroopa kombe kohaselt. Nad nabisid kümme sõbralikku võõrustajat kinni ning tõid endaga kaasa Hispaaniasse.

Kolumbuse lipulaev “Santa Maria” (“Püha Maria”) uppus samal esimesel Ameerika-reisil Haiiti saare juures. Keegi ei tea täpselt, milline see välja nägi. Oletuste järgi on hiljem ehitatud neli “Santa Maria” sarnast laeva. Esimene neist valmis 100 aastat tagasi Ameerika avastamise 400-ndaks aastapäevaks. Too laev purjetas samuti Euroopast üle Atlandi ookeani Ameerikasse Kolumbuse kuulsa reisi mälestuseks.
Teine “Santa Maria” ehitati 1929. aastal hispaanlaste ja ameeriklaste poolt ühiselt korraldatud näituse tarvis. Kolmas aga nelikümmend aastat tagasi ühe filmi jaoks. Neljas laev tehti Hispaanias 1992. aastal ja sellega purjetasid merekooli kasvandikud Ameerikasse Kolumbuse päevikus märgitud kursi järgi.

Tegelikult olid esimesed eurooplased, kes Ameerikas käisid, hoopis viikingid Norrast ja Islandilt. Nemad võiksid tähistada juba Ameerika avastamise 1000-ndat aastapäeva. Ainult et selleks ajaks, kui Kolumbus saabus, hakkasid nende 500 aasta vanused asundused Gröönimaal juba tühjaks jääma.
Selle põhjal, mida kaaren Ameerikas nägi, võis ta aga öelda, et tänu valgete inimeste karjale, kes seal endale maapealse paradiisi on loonud, muutus Ameerika indiaanlaste “surnuaiaks”.

Täheke nr. 11 / 1992