Ahvileivapuu

Ahvileivapuu kuulub heitlehiste lehtpuude perekonda villapuuliste sugukonda.Neid on umbes 10 liiki troopilises Aafrikas ja Austraalias. Ahvileivapuu lehed on sõrmjad liitlehed, tema õied on suured, valged ja lõhenevad. Vili on pikk kurgitaoline kupar, mille sees on jahukas söödav sisu. Puu puit on pehme ja veerohke ning sellest toituvad põua ajal elevandid. Ahvileivapuu niin on tugev ja tema koor sisaldab ravitoimega adansoniini.
Aafrika savannide karakterliik harilik ahvileivapuu ehk baobab on üks maailma jämedaimaid
puid(suurim tüve ümbermõõt on 13 m ja vanus oletatavasti kuni 5000 aastat).

Aie

Aie on poolahviline, aieliste sugukonna ainus säilinud liik. Ta on kassisuurune, tumepruuni
karvastikuga ja koheva sabaga ööloom. Aie elab Madagaskari saare idaosas tihedais puistuis. Tema varvastel on küünised, ainult tema suurel varbal on küüs. Aie keskmised sõrmed on erakordselt pikad ja peenikesed ja nendega kougib ta toitu, nt. koorealuseid putukaid, keda ta leiab lõhna järgi ja ka viljasisu jm. Samuti on sellised sõrmed talle vajalikud enda puhastamiseks ja kammimiseks. Aie silmad on suured ja hästi arenenud. Loomad elavad looduses kas üksi või paaris, kuid mitte kunagi suurte gruppidena.
Viimasel ajal on aie metsade hävimise tõttu muutunud haruldaseks loomaks.