VAHETUND ON TÄHTIS TUND Inimese organism armastab väga rütmi. Kogu oma olemasolu vältel on inimene kohanenud loodusliku rütmiga - päeva ja öö vaheldumisega. Päeval inimene tegutseb, öösel puhkab. Kõik elutalitlused (õhuhapniku tarbimine, südametegevus, kehatemperatuur, energiakulu) saavutavad kõrgeima taseme umbes keskpäeval. Vastu õhtut algab langus, mis süveneb öösel kuni varahommikuni. Elutegevuse uus elavnemine algab hommikul. Seepärast on hommikupoolikul kergem töötada kui öösel. Tänapäeval võime kunstliku valgustuse abil päeva pikendada, kuid elutegevuse rütm jääb ikka endiseks. Kogu loodus puhkab öösel. Ei ole võimalik kogu aeg tööd teha või õppida. Vahepeal peab puhkama. Öeldakse, et inimese süda on väsimatu. Tõepoolest, süda hakkab tööle juba enne inimese sündi ja tuksub siis lakkamatult 80 või 90 aastat, mõnikord isegi üle 100 aasta. Kogu elu vältel ei katkesta süda oma tööd. Keegi pole veel osanud leiutada nii kindlat mootorit, mis töötaks peatumata ja remondita peaaegu sada aastat. Ainult loodus on saanud selle luua - inimese südame. Tööd on südamel palju. Ta peab mööda veresoonestikku ringi pumpama verd, mis maost, sooltest ja maksast kannab rakkudele toitu ning viib neile kopsudest hapnikku. Südametegevus tagab kogu organismi elutegevuse. Ühe minuti jooksul tõmbub süda kokku ja lõtvub 60 - 80 korda. Kogu kehas ringlev veri (ligikaudu 3 liitrit) läbib südame umbes 25 sekundi jooksul. Aasta jooksul pumpab süda veresoontesse 4-5 miljonit liitrit verd. See verehulk täidaks 5 meetri sügavuse, 12 meetri laiuse ja 100 meetri pikkuse basseini. Kuidas suudab süda, see väike lihaseline elund, mis mahub peopesale, väsimatult töötada? Süda töötab näiliselt väsimatult seetõttu, et ta töötab ja puhkab rütmiliselt, tema töö ja puhkus on hästi korraldatud. Peaaegu kõikide elundite tegevust soodustab rütmilisus, töö ja puhkuse vaheldumine. Pikka aega seismine on väsitavam kui kõndimine. Seismisel on pingul korraga kõik lihased, kõndimisel aga lihaste pinge vaheldub - ühed tõmbuvad kokku, teised lõõgastuvad. Kindlad söögiajad võimaldavad seedeelundeil aegsasti ette valmistuda toidu vastuvõtmiseks ja ümbertöötamiseks. Juhuslikul ajal süües omastab keha toitu palju halvemini. Samasugune on lugu õppimisega. Et tulemusrikkalt istuda raamatu ja vihiku taga, peab organism ka selleks ette valmistuma. See saab aga toimuda ainult siis, kui õpitakse kindlal ajal. Sellepärast algavad tunnid koolis enam-vähem samal kellaajal kogu õppeaasta jooksul. Tunnid kulgevad kindlas rütmis. Nad vahelduvad vahetundidega niisamuti, nagu südame tööperiood vaheldub puhkeperioodiga. Tunni pikkus on 45 minutit. Pärast 45-minutilist tööd väheneb töövõime niivõrd järsult, et tunni pikendamine on mõttetu. Lisaaja jooksul niikuinii enam midagi ei omanda, sest tähelepanu hakkab hajuma. Õppetunni jooksul tekkinud väsimuse peletab 10-30-minutiline vahetund. Vahetund on koolis sama tähtis tund kui õppetund. Selle siht on taastada töövõimet. Vahetunnil on veel teine tähtis ülesanne. Asi on selles, et veidi aega pärast tunni lõppu sinu aju tegeleb edasi tunnis õpituga. Aju nagu seaks ja korrastaks kuuldut mälu salvedesse, et hiljem oleks hõlbus kõike kätte leida. Ise sa seda ei märka ega mõtlegi sellele. Kui eelmisele tunnile järgneb kohe, ilma vaheajata, uus tund, siis eelmine tund säilib mälus palju halvemini. Niisiis, vahetund on õppimiseks vajalik. Aga samal ajal ikkagi ka puhkuseks, kehalise ja vaimse väsimuse kõrvaldamiseks. Vahetunnis ära istu klassis pingis. Vaja on end liigutada ja tuulutada. Kui ilm vähegi lubab, tuleks vahetund õues veeta. Seal saab puhast õhku ja lihased vabanevad istumise väsimusest. Ning järgmist tundi on kerge alustada. Nii kulgebki koolipäev rütmiliselt. Tunnid vahelduvad puhkeperioodiga. Vajalik on ka üks vahetund einetamiseks. Toitainete vähesusega veres kaasneb vere hapnikuvaegus. Aju, peamine tööorgan, ei saa normaalselt tegutseda. Tähelepanu on raskem tööle koondada ja vigu tuleb rohkem. Vaimne töövõime väheneb. Mõnikord hakkab peagi valutama. Kui sa pikema aja jooksul loobud koolieinest, siis arvesta seda, et sinu õppeedukus paratamatult kannatab. Ja tervis kannatab ka. |