PINDPINEVUS
Sellised jõud nagu gravitatsiooni-, elastsus- ja hõõrdejõud paistavad silma; me tunneme nende vahetut mõju iga päev. Meid ümbritsevas igapäevaste nähtuste maailmas mõjub aga veel üks jõud, millele me tavaliselt ei osuta mitte mingisugust tähelepanu. See jõud on suhteliselt nõrk ega tekita kunagi võimsaid efekte. Seejuures ei saa me aga vett klaasi valada ega üldse mingisuguse vedelikuga midagi teha, ilma et hakkaks mõjuma jõud, millest me nüüd kõneleme. See on pindpinevusjõud. Pindpinevusjõududest on kõige lihtsam ettekujutust saada, kui jälgida veetilga eraldumist halvasti suletud või rikkis olevast kraanist. Vaadake tähelepanelikult, kuidas tilk pikkamööda kasvab, kuidas moodustub kitsas kael ja tilk rebeneb lahti. Ei ole tarvis palju fantaasiat, et kujutleda vett just nagu suletuna elastsesse kotti, mis puruneb, kui vee raskus ületab koti tugevuse. Tegelikult muidugi ei ole tilgas mitte midagi peale vee, kuid vee enese pinnakiht käitub nagu pingule tõmmatud elastne kile. Asetage nõel ettevaatlikult veepinnale. Pinnakile paindub ega lase nõelal põhja vajuda. Samal põhjusel saavad kerged vesijooksikud kiiresti liikuda veepinnal nagu uisutajad jääl. Kile paindumine ei lase välja voolata vett, mis on ettevaatlikult valatud küllalt tihedale sõelale. Niisiis on võimalik "sõelaga vett kanda". See näitab, kui raske on mõnikord isegi parima tahtmise juures öelda midagi tõeliselt mõttetut. Ka riie on tegelikult sõel, mille moodustavad üksteisest läbipõimitud niidid. Pindpinevus takistab tugevasti vee imbumist riidesse ja seepärast ei tungi vesi otsekohe riidest läbi. Kui suurel hulgal indiviididel on kalduvus üksteist külge tõmmata või nad püüavad omast vabast tahtest üksteisele läheneda, siis on tulemus alati üks ja sama: nad kogunevad tihedaks "kobaraks", mis sarnaneb mesilasperega. Igaüks püüab tungida "kobara" sisemusse, mistõttu "kobara" pind väheneb ja läheneb kerapinnale. See on pindpinevuse tekkimise mudel. Väikest kõrvalekaldumist piiskade kerakujulisusest põhjustab õhutakistus. Kosmoselaeva kabiinis koonduks anumast välja valatud vesi korrapäraseks heljuvaks keraks. |