Patareid

     Kõigepealt õpiti pidevat elektrivoolu saama patareide abil. Esimese patarei valmistas teadlane Volta järgmiselt. 
     Ta pani tassidesse soolalahuse. Soolalahus juhib elektrit seetõttu, et soolade lahuses on alati liikuvaid elektrone.
     Igasse tassi pani ta tsingi- ja hõbedaribad, mis olid omavahel juhtmetega ühendatud. Nüüd said elektronid liikuda mööda juhtmeid ühest tassist teise.
      Selliselt ühendatud tassid andsid märgatava elektrilöögi. 

Soolalahus juhib elektrit

Sul on vaja: klaas veega, patarei (6V), 3 juhet, väike 1,5 V pirn, hõbepaberit, kleeplinti, soola, lusikat ja kääre,(*vaskmünt ja tsingist kirjaklamber).
1. Kinnita lambipirni pesa külge 2 juhet. Ühe juhtmeotsa külge kleebi tükike hõbepaberit ja teine juhtmeots kinnita patarei külge.
2. Kinnita kolmanda juhtme ühe otsa külge tükike hõbepaberit. Juhtme teine ots kinnita patarei külge.
3. Pane nüüd mõlemad hõbepaberitega juhtmeotsad veeklaasi.
Mida näed klaasis? ...........................Kas lamp põleb?.........
4. Lisa vette lusikaga soola.
Mida näed klaasis nüüd?................................................................ Kas lamp põleb? .........
Milline vesi juhib elektrit paremini? ...................................................................................
*Asenda üks hõbepaber vaskmündi ja teine kirjaklambriga. Vaatle, mis juhtub nüüd?
     Katset, mida praegu sooritasid, nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrivoolu läbijuhtimisel veest hakkasid veeklaasis toimuma keemilised reaktsioonid ja osa veemolekule lagunes hapnikuks ja vesinikuks. Nende gaaside eraldumist nägite mullikestena.

     Ehitada saab ka kartulipatareid ja kas teate, miks? Kõik looduslikud kehad koosnevad rakkudest. Rakumahl sarnaneb soolalahusega ja juhib samamoodi elektrit.       

     Tänapäevastes patareides tekitatakse voolu keemiliste reaktsioonidega. Keemiline energia muutub patareis vooluringi lülitades elektrienergiaks.
     Patareide tugevust mõõdetakse voltides (V). See on elektrivoolu mõõtmise ühik, mis tuleb teadlase Volta nimest. Teile on vooluringide ehitamiseks ohutud patareid, mille voolutugevus on 1,5 V.

     Kui patarei poolused ühendada, voolavad elektronid ühest patarei osast teise. Patarei töötab, kuni jätkub keemilist ainet tema sees. Vedel soolalahus patareide sees on asendatud tahke elektrit juhtiva ainega, et oleks mugavam.  
     Mõnesid patareisid saab ka uuesti laadida ja mitmekordselt kasutada. Näiteks autoakud on korduvalt kasutatavad patareid.
     Harilikult laetakse autoakut sõidu ajal, kuid mida teeb isa siis, kui aku on tühi ja auto ei käivitu?
     Kuna patareid sisaldavad keemilisi aineid, on vanad tarvitatud patareid ohtlikud loodusereostajad. Kas teate, mida tuleb teha kasutatud patareidega?

     Enamasti ei kasuta me elektrivoolu saamiseks patareisid, vaid elektrivõrgust tulevat elektrivoolu. Võrreldes patareidest saadava vooluga on vooluvõrgust saadaval elektril mitmeid erinevusi.
     Patareidest saadav vool ei ole enamasti nii tugev, et võiks põhjustada surmavat elektrilööki. Surmavalt tugev vool on vaid autode akudes. 
     Elektrivõrgus liikuv vool on aga patareidest saadavast voolust palju võimsam. Seepärast ei tohi mitte mingil juhul torgata omavalmistatud seadmeid seinakontaktidesse  .