Talu taha põllu peale

tegi lõoke pesa.

Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa!

laulust kaikus kesa.

Pesasse ta munes munad,

ise laulis aga:

Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa!

laulis talu taga.

Munast tulid kenad pojad,

tillu-tibikesed.

Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa!

laulsid pisikesed.

Siis läks lahti laulupidu,

laulis kogu pesa:

Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa!

nii et rõkkas kesa.
 
 

J.Oro Hiir rätsepaks Eesti Raamat Tln 1967