IGAL OKSAL LAULUVIIS
Olivia Saar

Tee kaldal kasvas tammepuu.

Ta ladvas kõndimas käis kuu,

ta okstel kuldnokk vilet lõi.

Tee matkalised siia tõi.

Päev hingas kuuma nagu saun.

Nüüd tehti lahti rännupaun.

Kuis maitses leib! Kuis lõhnas või!

Me matkavägi sõi ja sõi.

Puu oksi tõstes kandis hoolt,

et katus oleks tema poolt,

et laps seal viluvarju saaks,

et jaksu jätkuks matkamaaks.

Seal veeres laul, mis kõrgelt käis,

puu laste hääli oli täis.

Läks üha kõlavamaks viis

ning ladvatippu tõusis siis.

Sest ajast laulab vana tamm:

tal juurtes jõud, tal tüves ramm,

tal igal oksal laste jutt

ja naerukihk ja rännurutt.

Täheke, 1972/ 5.