VÄIKE AJAKIRJANDUSKOOL Asta Hiir Kellegagi peetud vestlust, mis on mõeldud ajakirjanduses avaldamiseks, kutsutakse INTERVJUUKS. Intervjuud võib teha siis, kui sul on teada mingisugune tähtis või huvitav tõsiasi, mis on seotud ühe kindla isikuga. Näiteks mõni teie kooli poistest või tüdrukutest tuli matemaatikaolümpiaadi võitjaks või kutsuti filmi mängima või püstitas mõnel spordialal rekordi. Vestluse selle poisi või tüdrukuga võib siis kooli seinalehte panna. Aga ka siis, kui sündis näiteks mingi leiutis ja sellest tahetakse üksikasjaliselt rääkida, võib kasutada intervjuu vormi (kui leiutaja ise artiklit ei kirjuta). Sest leiutaja suudab seda kõike kõige paremini ja üksikasjalikumalt ära seletada. Enne kui lähed intervjueerima, mõtle valmis küsimused, millele sa tahad vastust saada. Intervjuu algab küsitletava tutvustamisega (nimi, amet, mis küsimuses on tema poole pöördutud). Küsimustega ei tohi olla pealetükkiv. Kui näed, et sinu antud küsimusele heameelega ei vastata, esita uus. Ole väga viisakas. Kui sa ei jõua küllalt kiiresti üles märkida, palu vastajat oodata, ta teeb seda meeleldi. Igatahes ära umbes meeldejäänut vastust üles märgi, ennem jäta hoopis vahele või, muidugi kõige parem, palu korrata. Vastuseid üles märkides püüa säilitada vastaja kõnepruuki. Ära oma märkmikku küsitletava eest varja. Liiga tavalised ja läbimõtlemata on niisugused küsimused, nagu “Kuidas on lood…?” või “Kuidas sai asi alguse?”. Kunagi ei maksa esitada kas-sõnaga algavat küsimust: vastata saab ju ainult “ei” või “jaa”. Ära katkesta niigi hästi voolavat juttu mõne tarbetu küsimusega nagu: “Mida võiksite veel juurde lisada?” Kui intervjueeritav kaldub rääkima muudest asjadest, katsu teda täiendavate küsimuste esitamisega õige teema juurde tagasi juhtida. Hea oleks, kui küsitletu sinu poolt paberile pandud intervjuu veel kord läbi loeks. Selles lepi temaga kokku kohe, kui oled küsitluse lõpetanud. Intervjuule tuleb sinul oma nimi alati alla kirjutada.   Intervjuu esitamiseks on näiteks järgmised võimalused: 1. Protokoll-intervjuu. Märgid üles kõik, mis küsitletav räägib. See sobib eriti tähtsatelt isikutelt võetud intervjuu puhul. 2. Referaat-intervjuu. Vastused lühendad, märgid intervjuusse ainult vastuste kokkuvõtted. 3. Olupilt-intervjuu. Siin võid pisut ka ümbrust ja intervjueeritava käitumist kirjeldada. 4. Pressikonverents (ajakirjanduskonverents). Mitu ajakirjanikku küsitleb üht mingi suure sündmuse keskpunktis olevat isikut. Näiteks laulupeo puhul võib peo üldjuht anda ajakirjanikele pressikonverentsi. 5. Ankeet-intervjuu. Üks kindlaksmääratud küsimustik esitatakse paljudele inimestele. See annab võimaluse vastuste võrdlemiseks. 6. Kollektiivne intervjuu. Ajakirjanik kogub paljude inimeste käest küsimusi ja esitab need ühele isikule vastamiseks. Näiteks küsitlevad mõne ajakirja lugejad kunstnik Edgar Valterit. PIONEER. 1970/10.