KES LEIUTAS MUUMIORU? Küllap oled vaadanud televiisorist multifilme Muumiperest, kes elab kusagil kauges Muumiorus? Aga kas tead ka, kes Muumitrolli ja ta sõbrad ning sugulased välja mõtles? Muumioru leiutas Tove Jansson. (Rootslased hääldavad ta nime “Tuuve Jaansson”). Janssonit nimetatakse soomerootsi kirjanikuks, kuna ta elab Soomes, kuid kirjutab rootsi keeles. Soome keelt oskab ta samuti, ja kõneleb ka väga ilusat inglise keelt, kuid kirjutada eelistab ikka oma emakeeles. Augustikuus oli mul õnn käia Tamperes Tove Janssoni 80. sünnipäeval, ja kuna meil seni selle maailmakuulsa kirjaniku ning kunstniku elust eriti palju pole kõneldud, siis jutustan sellest, mida Tamperes kuulsin, nägin ja lugesin. Tove Janssoni isa oli skulptor, ja kuna skulptorid vajavad oma kujude tegemiseks suuri kõrgeid ruume, siis ehitati tema ateljeesse magamise tarvis eriline rõdu, nii et väike Tove nägi uinudes viimasena ja ärgates esimesena oma isa töid. Isa nimi oli küll Viktor, kuid kõik kutsusid teda Faffaniks (rootsi keeles “issi”). Faffan oli tore mees, kes armastas pidusid pidada, kui tal oli õnnestunud mõni oma kuju maha müüa. Kui aga olid vaesemad ajad, siis sõi kogu pere nädalate kaupa peamiselt seeni, mida ema oli suvel saare peal suvitades talveks sisse soolanud. Ka Tove emal oli kunstnikunimi - Ham, mis oli tuletatud tema neiupõlvenimest Hammarsten. Ham tegi kaastööd ajalehtedele, kujundas raamatuid ja postmarke. Kuid noore tütarlapsena Rootsis elades oli ta seal loonud esimese tüdruk - skautide rühma, nii et lõkke süütamine ainsa tikuga, telgi püstitamine ja paadiga tormisel merel sõudmine olid tema meelest vahvad tegevused. Ka Tove õppis varakult ise endaga toime tulema. Kuid esimestest kooliaastatest Tove Jansson rõõmu ei tundnud: ta tundis end hirmus üksildasena 48 käratseva tüdruku hulgas - talle meeldis vahel vaikselt omaette mõtiskleda, aga kui seda koolitunni ajal tehakse, siis on ju kuri karjas! Eriti oli ta hädas matemaatikaga. Pahandused läksid õige suureks, kui Tove oli joonistanud klassitahvlile ühe oma õpetaja sõbraliku karikatuuri: pedagoog sai närvisoki ja Tove vanemad kutsuti kooli... Koolielu hakkas tüdrukule meeldima alles siis, kui ta oli õppima asunud kunstikooli. Aga küllap just seepärast, et esimesed koolielamused tohutu suures klassis olid nii nukrad, pole Tove Jansson oma Muumitrolli sundinud kooli minema: pane tähele, nii Muumitroll ise kui ta sõbrad mõtisklevad üsna palju, kuid keegi neist ei käi koolis. Muumiraamatuid lugedes märkad, et nad polegi tegelikult mõeldud pisikestele lastele, nagu võiksid arvata need, kes on tuttavad ainult jaapanlaste eestvedamisel tehtud multifilmide sarjaga - muumiraamatuis on peidus omaette tarkuseõpetus ehk muumifilosoofia. Aga Muumitrolli nime leiutas Tove Stokholmis elav onu Einar: kunstikoolis õppides elas Tove tema peres ja armastas vahel öösiti köögis sahvris maiustamas käia: onu hirmutas teda naljatamisi siis muumitrolliga, kes öiseid sööjaid pidavat luurama. Muumitrolli naljaka töntsaka kuju leiutas aga Tove siis, kui oli suvilas vennaga tülli läinud: Larsi ärritamiseks joonistas õde kempsuuksele kõige koledama teadaolevatest elukatest... Pikka aega joonistas Tove oma pilapiltidele ajakirjas “Garm” ka pisikese Muumitrolli, kuid hiljem kirjutas temast palju raamatuid. Aga nendes pole Muumitroll enam sugugi kole elukas, vaid väike armas põngerjas. Muumipere sai maailmakuulsaks sarjapiltide tegelastena. Nimelt tegi Londoni ajaleht “The Evening Post” Tove Janssoniga seitsmeks aastaks lepingu, mille kohaselt kunstnik pidi igaks päevaks välja mõtlema ühe muumikoomiksi. 7 korda 365 sarjapilti väsitasid autori lõpuks nii ära, et viimast koomiksit lõpetades olevat ta rõõmust puu otsa hüpanud ja seal nagu poisike tükk aega kiikunud. Koomiksite joonistamise pärandas ta sestpeale nooremale vennale Larsile. Janssoni raamatuid on nüüdseks tõlgitud 33 keelde. Kõige populaarsem on ta arvatavasti Jaapanis, kus tema raamatutel on lausa miljonilised trükikogused. Kunstnik - kirjanik Tove Jansson on saanud üle 30 kirjanduspreemia. Muumiorust on Tampere Linnaraamatukogu keldrikorrusele tehtud terve maketimaailm ning Naantalis asuvasse Muumimaailma saavad nüüd eestlasedki külla minna. Muumitrollidega kaunistatakse nii koolikotte kui kõrvarõngaid, nii patsikumme kui joonlaudu. Autor keelas küll plastmassist muumide valmistamist ja oma kangelaste kasutamist toidupakendeil, aga või ta kõigel silma peal jõuab hoida! Kui andsime Tove Janssonile üle õnnitlused “Hea Lapse” poolt, saatis ta meie lugejatele tervitusi. Hea Laps. Sügis 1994. |