SISSE JA VÄLJA
Asta Kass

Heidi kuulis küll. Heidi kuulis väga hästi, kui ema ütles: "Pese nüüd käed korralikult puhtaks ja tule sööma."

Sõnad läksid ilusasti kõrvast sisse. Kas see on ikka tõsi või räägib ema naljapärast, et lastel lähevad sõnad ühest kõrvast sisse, teisest välja?

Heidil tulid sõnad kõrvast välja, kukkusid üksteise järel õhus uperpallitades: käed... pese... puhtaks... korralikult... nüüd... Ainult kerge kumin jäi pähe, aga kumina järgi ei oska keegi midagi teha. Heidi pani ruttu käe vasakule kõrvale, et söömakutsumise sõnad peast välja ei läheks. Kõht oli päris tühi.

Heidi istus lauas, käsi kõrva peal. Ema õpetab, et nuga peab olema paremas käes ja kahvel vasakus, aga mida siis teha, kui üksainus käsi on vaba? Siis tuleb süüa viinerit ühes tükis ja hammustada julgelt nii palju, kui suhu mahub.

Ainult korraks võttis Heidi käe kõrva pealt ära, sirutas soolatoosi järele. Ilmaasjata hakkas ema just siis rääkima: "Kui oled kõhu täis söönud, pese taldrik, nuga ja kahvel puhtaks. Siis võid minna jälle nukuriideid lõikama. "

Sõnad läksid ühtpidi kõrvast sisse ja teistpidi jälle välja, enne kui Heidi taipas käe uuesti vastu kõrva suruda. Oligi viimane aeg soolatoos käest panna, toit oleks liiga soolane saanud.

Heidi istus oma väikesel toolil ja lõikas nukuriideid. See sõnade sisse- ja väljaminekujutt paistab ikka tõsi olevat. Ainult ema unustab vahel ära, mida ta ise on öelnud, nimetab sind võimatuks tüdrukuks ja riidleb pesemata käte, pesemata taldriku ja pesemata kahvli pärast ja isegi noa pärast, mis ometi pesemist ei vaja, kui oled söönud viinerit terves tükis.