| SILMAD _________________________________________________________ Silma läbimõõt on kõigest 2,5 sentimeetrit. Ta on kõrgelt arenenud nägemiselund, mida võib võrrelda fotokaameraga. Valguskiired satuvad läbipaistva sarvkesta ja selle taga asuva silma ava kaudu silma sisemusse. Silmaava ehk pupilli abil kohaneb silm valguse muutumisega. Kui silma satub ere valgus, siis pupill aheneb. Kui me aga vaatame pimedusse, laieneb pupill kohe. Pupilli taga asub silmalääts. Läätse kumerus on muutuv ning seetõttu võime esemeid näha nii lähedalt kui kaugelt. Lähedale vaatamisel ja lugemisel lääts kõverdub. Kui me aga vaatame kaugemale, muutub ta lamedamaks. Nii tekib silma võrkkestal alati selge kujutis. Võrkkest on silma valgustundlik kiht. Ta sisaldab üle saja miljoni meeleraku - ühel ainsal ruutsentimeetril on neid 400 000! Eristame kepi- ja kolvikujulisi meelerakke. Värvitundlikud on üksnes kolvikujulised. Ruumiliselt näeme esemeid ainult mõlema silmaga korraga. Kui üks silm on kinni, on juba raske tabada pliiatsiga pudelisuud või paberile joonistatud risti. Ereda valguse eest peame oma silmi hoidma. Ka liiga vähene valgustus töö- või õpperuumis rikub nägemist. Ohtlikke töid tehes tuleb kanda kaitseprille. Inimesed, kellel nägemine korras pole, saavad abi prillidest. M. Kurze *INIMENE, TERVIS, ESMAABI* Tallinn * Kirjastus "Eesti Raamat" * 1983 |