SILMAD
H. Jänes

Meid ümbritsevast maailmast saame pildi silmade kaudu. Kui nägemine on nõrk, jääb see pilt uduseks. Kõige sagedasem nägemise nõrgenemise põhjus koolieas on lühinägevus.

Miks muutuvad silmad lühinägevaiks? Põhjusi on palju. Kõige tähtsam nende hulgas on silmade liigne pingutamine. Silmi pingutame liigselt siis, kui raamat või vihik on silmadele lähemal kui 30 sentimeetrit või asetseb viltu. Sellepärast peetakse püstkirjagi paremaks kui kaldkirja, sest siis on vihik silmade ees otse. Samal põhjusel mõjub silmadele väga halvasti lamades lugemine - silma lihased väsivad kiiresti. Raskelt koormab silmi viletsas valguses lugemine (videvikus või nõrga lambi valguses).

Peale selle on normaalse nägemisvõime säilitamiseks veel väga oluline korralik toitumine. Näiteks ainult ühe vitamiini, A-vitamiini puudus toidus toob kaasa nägemishäireid, mida kutsutakse kanapimeduseks. Kanad ei näe videvikus ja ka kanapimedust põdev inimene ei näe nõrgas valguses. A-vitamiini saame piimast, võist, munarebust, aedviljast. Teatav osa on ka pärilikkusel, sest mõnikord esineb lühinägevus perekonniti, pärandatakse vanematelt lastele.

Kui nägemine on puudulik, tuleb appi võtta prillid. Prillide avastajat varjab minevikuloor. Ei ole teada, kus ja millal need leiutati. Leiutaja on tundmatu. Sõna "prillid" pärineb mineraali "berüll" nimetusest. Alguses hoiti silmade ees lihvitud berüllitükki, mis veidi suurendab. Euroopas hakati klaasprille kasutama 700 aastat tagasi, kolmeteistkümnenda sajandi lõpul. Prillide sünnikoht on arvatavasti Veneetsia, sest tol ajal osati ainult seal teha head värvitut klaasi.

Alguses kasutati üht käepidemega prilliklaasi. Selle abil lugesid vanemad inimesed, kes lähedale enam hästi ei näinud. Prillid olid luksusesemed. Mõnisada aastat hiljem tehti klaasid mõlemale silmale. Klaasid pandi raamidesse, kuid prillisangad olid avastamata ja prille tuli ikkagi hoida käega. Alles möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul said nad nüüdisaegse kuju.

Prillid kirjutab välja arst ja tema määrab sellegi, kas neid peab kandma kogu aeg või ainult kaugele vaatamiseks. Prillid takistavad nägemise halvenemist. Kui arst on kirjutanud prillid ja neid ei kanta, siis võib tekkida kõõrdsilmsus.

Silmad on suur varandus, mida peame hoidma. Et silmad töötavad nii kodus kui koolis, on tarvis neile luua soodsad töötingimused.

Prillid on aidanud parandada ja säästa nägemist ning kaitsta silmi kümnetel miljonitel inimestel. Selle eest oleme tänu võlgu nende tundmatule leiutajale.