Katte- ja kaitsekihina ümbritseb nahk meie keha. Ta on keha "välispiir", mis seob meid ümbrusega.

Kõige pealmine nahakiht koosneb sarvestunud rakkudest. Need kaitsevad nahka kulumise ning kogu organismi kuivamise ja nakkuse eest. Mõnel kehaosal, nagu näiteks kannad, jalatallad ja käelabad, on sarvkiht eriti paks. Ka sõrme- ja varbaküüned koosnevad sarvrakkudest. Sõrmeotstel on igal inimesel erinev nahamuster. Seetõttu saab sõrmejälgi kasutada tundemärgina kriminalistikas.

Rasunäärmed eritavad rasvast võiet, mis teeb naha ja juuksed pehmeks ning kaitseb neid.

Nahaveresooned ja higinäärmed aitavad hoida meie kehatemperatuuri. Nahaaluskoes ehk alusnahas paiknevad rasvaga täidetud rakud, kuhu organism talletab energiat. Samuti aitab alusnahk pehmendada lööke, mida keha aeg-ajalt saab.

Nahas on sadu tuhandeid meelerakke, mille abil inimene tajub sooja, külma ja valu.

Samuti on nahaga seotud kompimismeel, eriti tundlikud on sõrmeotsad.

Niisiis on nahk inimesele ka meele- ja hoiatuselund.