LAISK VIIUL
Leelo Tungal

Laisk loomus oli ühel viiulil:

ta muudkui tahtis olla riiulil.

Ei viitsinud see viiul mängida -

eks läinud riiulile nagu sängi ta!

Võib tihti tunda mitmeid laisku sest,

et raisku lähevad nad laiast laiskusest.

Ka laisa viiuliga oli lugu nii,

et priskeks said ta kael ja pugugi.

Tal lõpuks nahkki oli paksuks pahtunud -

ja riiulile enam ta ei mahtunud..

Pill enesele suure kasti sai

ja lesis vaikselt seal - nii pikk kui lai.

Lai toongi sigines ta häälekõlale,

kui ütles: "Ah, ei viiuldaja õlale

mu suur ja tugev, võimas kont ka passiks.

Ma hakkan õige nüüdsest kontrabassiks!"

Täheke nr.7 / 1979